Projekti „Terviklikud planeerimislahendused poollooduslike koosluste majandamiseks” (akronüüm: LIFE Viva Grass) eesmärk oli ennetada kõrge loodusväärtusega rohumaade kadumist ja tõsta poollooduslike rohumaade majandamise tõhusust, luues integreeritud planeerimise töövahendi. Ökosüsteemiteenuste hinnangutel põhinev töövahend aitab tugevdada sotsiaal-, majandus-, keskkonna ja põllumajanduse valdkondade vahelisi seoseid rohumaade majandamisel. Töövahend on abiks jätkusuutliku rohumaade majandamise planeerimisel ja sellega seonduvate otsuste langetamisel.
Projekt demonstreeris ka rohumaade ökosüsteemiteenuste multifunktsionaalse kasutamise võimalusi, mis on maapiirkondade kestliku arengu aluseks.
Projekti tegevused
- Rohumaade ökosüsteemiteenuste hindamine projekti pilootaladel;
- Planeerimisvahendi väljatöötamine, võttes arvesse looduskaitsepoliitikat mõjutavaid sotsiaal-majanduslikke tegureid;
- Balti riikide riiklike poliitikate ja seadusandluse analüüs;
- Pilootstsenaariumide väljatöötamine rohumaade pikaajaliseks majandamiseks;
- Koolitused sihtrühmadele planeerimisvahendi kasutamisest ning planeerimisvahendi testimine riiklikul, piirkonna (maakonna), kohaliku omavalitsuse, looduskaitseala ja talu tasandil.
Projekt viidi ellu Baltimaades 9 pilootalal.
Projekti kestus: 06/2014 – 04/2019
Keskkonnaprobleem
Poollooduslike rohumaade pindala on Euroopas viimase sajandi jooksul linnastumise, põllu- või metsamaaks muutmise või maa kasutusest väljalangemise (ääremaad, niisked alad) tagajärjel märgatavalt kahanenud.
Rohumaade elurikkuse vähenemine viib ökosüsteemi funktsioonide ja teenuste halvenemise või kadumiseni. Nende teenuste kunstlik säilitamine või tekitamine nõuaks tohutuid rahalisi investeeringuid.
Ökosüsteemiteenused jagatakse kolme rühma [vastavalt ühtsele rahvusvahelisele ökosüsteemiteenuste klassifikatsioonile (CICES)]:
Ökosüsteemi pakutavad teenused
Varustusteenused – nt hein loomasöödaks, biomass energia tootmiseks, ravimtaimed, geneetilised ressursid;
Reguleerivad teenused – nt veeregulatsioon, mullastiku säilitamine, toiteainete regulatsioon, tolmeldamine;
Kultuuriteenused – maa- ja linnapiirkondade maastik ning sellega seotud esteetilised väärtused ja kultuuripärand, mis on aluseks virgestustegevusele ja turismile, aga ka piirkonna elukvaliteedile.
Maa kasutusest väljalangemisel on olulised ökoloogilised ja sotsiaalsed tagajärjed – mosaiikse maastikustruktuuri kadumise tulemuseks on homogeenne maastik, pool-looduslike elupaikade kadumine ja sellega seonduv elurikkuse vähenemine. Selle tagajärjel kaovad ka traditsioonilised maastikud ja kohaidentiteet.
Integreeritud planeerimine on planeerimine, kus võetakse arvesse mitmesuguseid erinevaid tegureid.
Rohumaa ökosüsteemi ei saa vaadelda pelgalt looduse vaatevinklist. Rohumaad on looduse ja inimese koosmõju tulem. Seetõttu on oluline luua eeldused rohumaade majandamiseks ning ühtlasi motiveerida inimesi sellega tegelema. Eriti olulised on sotsiaalmajanduslikud tegurid, näiteks demograafiline jaotus, infrastruktuur ja lasteaedade ning koolide olemasolu. Tihti aga inimesele olulised mõjurid unustatakse, mis omakorda soodustab maaelu hääbumist. Just ebasoodsad sotsiaalmajanduslikud tingimused on põhjuseks, mis noored eelistavad linnas elada. Maapiirkondade elanikkond aga vananeb ning pole võimeline enam rohumaid jätkusuutlikult majandama.
Projektis väljatöötatud integreeritud planeerimise töövahend aitab leida parimaid rohumaade majandamise lahendusi, võttes arvesse nii looduslikke kui ka sotsiaal-majanduslikke tegureid.
