Rohumaid eristatakse sõltuvalt nende omadustest mitmel erineval viisil. Võttes arvesse elupaiga- ja liigirikkust, ökosüsteemi pakutavaid teenuseid ning rohumaade kujunemisprotsessi, eristatakse projektis LIFE Viva Grass kolme tüüpi rohumaid:
Kultuurrohumaa on külviga rajatud rohumaa (heinamaa või karjamaa), mida uuendatakse külviga regulaarselt, et saada võimalikult palju rohumassi. Kultuurrohumaad on tavaliselt intensiivses kasutuses ja väetatud ning sealne elustik on üsna liigivaene.
Püsirohumaaks nimetatakse rohumaad, mida ei ole vähemalt viis aastat põllukultuuride kasvatamiseks kasutatud. Püsirohumaa tekib tavaliselt looduslikult (isekülvi teel) endisest kultuurrohumaast või põllumaast. Püsirohumaad võib uuendada poollooduslikele rohumaadele iseloomulike taimede seemnete segu külvamisega. Püsirohumaid kasutatakse loomasööda saamiseks või karjatamiseks nagu kultuurrohumaidki, kuid võrreldes viimastega on püsirohumaad liigirikkamad ja seetõttu kõrgema loodusväärtusega.
Poollooduslik rohumaa ehk pärandkooslus on pikaajalise niitmise või karjatamise mõjul kujunenud loodusliku elustiku kooslus, nt puisniidud, loopealsed ehk alvarid, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad. Neid ei väetata ega kasutata üldjuhul väga intensiivselt. Sellised kooslused on väga liigirikkad ja kõrge loodusväärtusega. Poollooduslikud kooslused kuuluvad Euroopa Liidu loodusdirektiivi kohaselt väärtuslike elupaikade hulka. Paljud neist on lisatud ka NATURA 2000 võrgustikku, mille eesmärgiks on tagada haruldaste või ohustatud loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Poollooduslikud rohumaad pakuvad loetletud rohumaadest kõige mitmekesisemaid ökosüsteemiteenuseid.
Pole veel kommentaare.