ENNE kui sina siin kõndisid, olin mina siin. Kas ma jään ka siis, kui sind enam ei ole? Olen olnud aegade tunnistajaks, mida keegi ei mäleta, kuulnud hüüpide tõrrepõhjast tulevaid häälitsusi kevaditi ning näinud lugematuid sookurgede saabumisi ja lahkumisi. Suvi suve järel, on õhk minu kohal sumisenud ja kihanud rohumaa mahedas hinguses lendlevatest ööliblikatest ja kiilidest ning ristiku ja käokulla lõhnas tantsivatest päevaliblikatest.

KÕRGEL ÜLAL ripub soo-loorkull. V-kujulistel tiibadel skaneerib ta oma valdusi, minu valdusi, meie valdusi. Meie ei ole vesi, maastik, taimed, putukad, linnud, liigid. Meie oleme üks, üks olend, üks rohumaa: igaüks sõltub teistest. Ilma nendeta olen lihtsalt muld. Ilma minuta pole neid.

SIIN ON RAHU… vaikus, mis ei ole kunagi hääletu, sest aastate möödumist saadab tiivalöökide müriaad. Vaikus, mis lähemal kuulatamisel on täis lugematute roomavate ja vudivate olendite tekitatud krabinaid ning sahinaid. Vaikus, mis kuuleb lõopistriku tiivaliigutusi, kui ta sukeldub pehmesse lainetavasse rohtu lupiini lehe all.

KUNAGI, ajal, mida keegi ei mäleta, laius rohumaa kaugemale kui linnusilm ulatus. Miilideviisi nõmme – nurmikate, orhideede ja emajuurtega. Inimesed tulid vähehaaval, nii vähehaaval, et sellel ei paistnud mingit mõju olevat, ja aja jooksul ilmusid nende paadid ja ehitised, nende teed ja autod, nende tehased ja poed … nad tulid minu ümbrusse, kuid ei leidnud mind kunagi. Mind ei tallatud jalge alla. Siin nurga taga asuvana, mind kuidagi unustati. Kõikjal minu ümber kadusid rohumaad külvatud ja istutatud põllumaade alla, mida ääristasid jäätisekioskid ja päikesest põlenud seljad, kuid mina – mina olen ikka veel siin.

KUID MA EI OLE KAITSTUD. Kui ma olen läinud, siis tagasi ma enam ei tule. Ütle mulle, kas minu, kas metsiku looduse jaoks on tänapäeval ruumi? Kas on kusagil kohta ajast puutumata paiga jaoks? Kas minusugune haruldane ja haavatav nurgake hävitatakse võidujooksus tuleviku pärast? Kadunud? Igaveseks?

*Allikas: Chris Rose „What Makes People Tick. The three hidden worlds of settlers, prospectors and pioneers“, 2011, pp. 131.