9.-11. septembril 2015 toimus LIFE Viva Grass projekti õppereis, mille eesmärk oli külastada projekti pilootalasid Lätis ja Eestis ning vahetada kogemusi rohumaade jätkusuutliku majandamise osas. Õppereisil osalesid projekti partnerid kõigist kolmest Balti riigist.

Õppereisil käsitleti järgmisi teemasid: rohumaade karjatamine, kohalikud tooted, rohumaade ökosüsteemiteenused loodusturismis ja –hariduses, loopealsete taastamine, võõrliikide tõrjumine jne.

Kolmepäevase intensiivse programmi raames külastati Cesise ja Vecpiebalga piirkondi Lätis ning Eesti projektialasid Pärnu-, Lääne- ja Saaremaal.

Esimesel päeval käidi Vaive vallas ja “Vidus Krastini” talus, mida tutvustas talu omanik Valda Zaļaiskalna, kes töötab ühtlasi Vaive vallavanemana. Talu toodab maheveiseliha. V. Zaļaiskalna õele kuuluvas naabertalus “Lejas Krastiņi” toodetakse piima. Talud teevad koostööd karjatamisel ja rohusööda varumisel. Muuhulgas hooldatakse 11 ha väärtuslikku rohumaad.

Järgmisena külastati ulatuslikku karuputke levikuala, kus LIFE Viva Grass projekti raames on kavas katta 7 ha suurune ala kilega, et testida meetodi tõhusust karuputke tõrjumisel. Nimelt on Läti maaomanikud kohustatud oma maalt karuputke tõrjuma. Seda mitte tehes võib neid ähvardada trahv suuruses 270 eur/ha kohta või toetuste vähendamine. Omavalitsused võivad vähendada maamaksu aladel, kus levib karuputk, kui maaomanik tegeleb aktiivselt karuputke tõrjumisega. Näiteks Sigulda vallas võib maamaksusoodustus ulatuda 90%-ni.

Kolmas peatus tehti “Gobukalni” talus, mille omanik on keskkonnafilmide tegija Kaspars Goba. Ta hooldab 60 ha rohumaad šoti mägiveiste ja konikutega, eesmärgiga tõsta rohumaade bioloogilist väärtust, et tulevikus saada väärtusliku rohumaa hooldamise toetust.  Rohumaa liikide seire näitab elurikkuse pidevat paranemist. Karjatamine toimub osaliselt ka metsas, mis Leedus on juba 100 aastat keelatud. Eestis karjatatakse metsaelupaikadest puiskarjamaid (loodusdirektiivi elupaigatüüp 9070). Gobukalni talus tapetakse loomad vajadusel otse karjamaal, et vältida tapamajja viimisest tekkivat stressi.

Lätis külastati ka projektis osalevat “Šovites” talu, kus lähiajal on plaanis rohumaa taastamine. Talus on 50-pealine limusiini tõugu lihaveiste kari, mis saab rohusööta 80 hektarilt rohumaalt. Talu maad on endised põllumaad, mida omanik soovib muuta väärtuslikuks pool-looduslikuks rohumaaks.

Järgmine peatus tehti Cesise vallas kohas, kust avanes iseloomulik vaade ümbruskonnale. Ivo Vinogradovs tutvustas kohaliku omavalitsuse koostatavat maastikukaitse ja –korralduskava ning maastikke, mida selle kavaga soovitakse säilitada.

Teine päev algas  Pärnumaal, Eestis Nedrema puisniidu külastusega. Selle 80 hektari suuruse puisniidu taastamisega tegeleb Urmas Vahur, kes on ka LIFE Viva Grass projekti partner. Niidu taastamistöödel on kasutatud peamiselt vabatahtlikke.  Urmasel on plaanis taastatud ala edaspidi veelgi laiendada.

Edasi sõideti Urmas Vahurile kuuluvasse Kurese loodustallu, mis on üks LIFE Viva Grass projekti pilootaladest. Kurese on mahajäetud küla, mis on unikaalne oma kultuuri- ja looduspärandi poolest. Kurese talul karja ei ole, kuid Urmas taastab ja hooldab Kurese loopealseid teistest taludest renditud karja abil. LIFE Viva Grass projekti raames rajati Kuresele veevõtusüsteem, mis annab võimaluse suurendada karja ning seeläbi ka hooldatavat ala.

Seejärel suunduti Matsalu Rahvusparki, kus Ilona Lepik ja Kaie Kattai Keskkonnaametist tutvustasid rahvusparki ning sealsete ranna-, luha- ja puisniitude ning alvarite hooldamist. Osa niitudelt saadavast heinast kasutatakse biokütusena Lihula katlamajas.

Viimane õppereisi päev möödus Saaremaal, kus külastati LIFE projekti „Elu alvaritele“ projektiala, kus projektijuht Annely Esko tutvustas projekti tegevusi ja alvarite taastamise tehnoloogiat.  Projekti raames taastatakse üle 2500 ha alvareid, mis algul puhastatakse puudest ja kadakatest ning mida seejärel hooldavad kohalikud talunikud, karjatades seal veiseid.

Teine peatus tehti Vilsandi rahvuspargi keskuses Loona mõisas, kus Maarika Toomel ja Katrin Trumann Pärimusmatkadest rääkisid oma tegevusest piirkondlikku ökoturismi arendamisel ja selle seosest poollooduslike kooslustega.

Seejärel suunduti Lääne-Saare valla Lümanda piirkonnas asuvasse Leedri külla, mis valiti 2015. a Eesti aasta külaks, ning käidi tutvumas kohaliku kadakasiirupi tootja A-Orbu OÜ tegevusega. Leedri küla on hea näide traditsioonide ja kogukonna rollist poollooduslike koosluste jätkusuutlikus majandamises.

Pilte õppereisist leiab ka galeriist