Projektist

LIFE Viva Grass projekti eesmärk on ennetada kõrge loodusväärtusega rohumaade kadumist, luues tervikliku planeerimisvahendi, mis võtab arvesse ka looduskaitset mõjutavaid sotsiaal-majanduslikke tegureid. Sihiks on välja töötada planeerimisvahend, mis võimaldab luua majanduslikult jätkusuutlikke rohumaade elurikkuse majandamise mudeleid, mis on rakendatavad kogu Euroopas ja eelkõige ääremaade puhul, kus on probleemiks elanike arvu vähenemine, maa kasutusest välja langemine ja sellest tulenev põllumajandusmaa elurikkuse vähenemine.

Boreaalse biogeograafilise regiooni rohumaad on enamuses moodustunud inimtegevuse (talupidamine) ja looduskeskkonna koosmõjul. Seetõttu on rohumaade pikaajalise säilimise tagamiseks põllumajandus-keskkonnameetmete ja looduskaitsemeetmete ning maaelu arengu poliitika kavandamisel väga oluline arvesse võtta sotsiaal-majanduslikke tegureid.

Projekti tegevused

  • Rohumaade ökosüsteemiteenuste hindamine projekti pilootaladel;
  • Planeerimisvahendi väljatöötamine, võttes arvesse looduskaitsepoliitikat mõjutavaid sotsiaal-majanduslikke tegureid;
  • Pilootstsenaariumide väljatöötamine kõrge loodusväärtusega rohumaade pikaajaliseks majandamiseks;
  • Koolitused sihtrühmadele planeerimisvahendi kasutamisest ning planeerimisvahendi testimine riiklikul, piirkonna (maakonna), kohaliku omavalitsuse, looduskaitseala ja talu tasandil.

Projekt viiakse läbi Baltimaades 9 pilootalal.

Projekti kestus: 06/2014 – 11/2018

Keskkonnaprobleem

Looduslike ja pool-looduslike rohumaade pindala on Euroopas viimase sajandi jooksul linnastumise, põllu- või metsamaaks muutmise või maa kasutusest väljalangemise (ääremaad, niisked alad) tagajärjel märgatavalt kahanenud.

Rohumaade elurikkuse vähenemine viib ökosüsteemi funktsioonide ja teenuste halvenemise või kadumiseni. Nende teenuste kunstlik säilitamine või tekitamine nõuaks tohutuid rahalisi investeeringuid.

Grass_print-3-300x199

Ökosüsteemi pakutavad teenused

Varustusteenused – nt hein loomasöödaks, biomass energia tootmiseks, ravimtaimed, geneetilised ressursid;

Reguleerivad teenused – nt veeregulatsioon, mullastiku säilitamine, toiteainete regulatsioon, tolmeldamine;

Kultuuriteenused – maa- ja linnapiirkondade maastik ning sellega seotud esteetilised väärtused ja kultuuripärand, mis on aluseks virgestustegevusele ja turismile, aga ka piirkonna elukvaliteedile.

Maa kasutusest väljalangemisel on olulised ökoloogilised ja sotsiaalsed tagajärjed – mosaiikse maastikustruktuuri kadumise tulemuseks on homogeenne maastik, pool-looduslike elupaikade kadumine ja sellega seonduv elurikkuse vähenemine. Selle tagajärjel kaovad ka traditsioonilised maastikud ja kohaidentiteet.