Töövahendis kasutatud terminid

Põllumajandusliku maakasutuse tüüp, kus "kultuurrohumaa" (cultivated grassland) on põllumaale külvatud mono- või segakultuur, mida väetatakse ja küntakse vähemalt kord viie aasta jooksul; "püsirohumaa" (permanent grassland) on kündmata vähemalt viis aastat ja liigiline koosseis sisaldab looduslikke liike; “poollooduslik rohumaa" (semi-natural grassland) on liigirikas püsirohumaa (Natura elupaigatüüp); "põllumaa" (arable) on põllumajanduslik maakasutus, mis ei ole rohumaa (tähendab maakasutuse muutust).

Bioenergeetiline potentsiaal on arvutatud kogubiomassi kütteväärtuse ja erinevate funktsionaalsete rühmade kuivkaalu põhjal poollooduslikel rohumaadel. Rohumaade bioenergeetiline potentsiaal on energia tootmise potentsiaal põletamisel. Igale poollooduslikule rohumaatüübile on omistatud keskmise bioenergeetilise potentsiaali kordumatu väärtus. Lisateavet metoodika ja andmete kohta leiab Melts (2014).

Viide: Indrek Melts, doktoritöö, 2014, (juh) Tiiu Kull; Katrin Heinsoo, Poollooduslike rohumaade biomassi kasutamine bioenergia tootmiseks, Eesti Maaülikool: https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/1864/Indrek_Melts_DO2014.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Biomassi potentsiaali all mõistetakse rohtse biomassi saaki kuivkaalus. Igale poollooduslikule rohumaatüübile omistati keskmine biomassi potentsiaal Eesti erinevatest kohtadest võetud proovide põhjal. Proovid koguti juunist augustini, peamiselt juuli esimeses pooles. Lisateavet metoodika ja andmete kohta leiab Melts (2014).

Viide:
Indrek Melts, doktoritöö, 2014, (juh) Tiiu Kull; Katrin Heinsoo, Poollooduslike rohumaade biomassi kasutamine bioenergia tootmiseks, Eesti Maaülikool: https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/1864/Indrek_Melts_DO2014.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Ökosüsteemiteenuste rühmad (bundles) moodustuvad omavahel seotud ökosüsteemiteenustest, mis on seotud konkreetse ökosüsteemiga ja esinevad korduvalt samal ajal ja/või samas kohas. Ühe teenuse kasv tähendab tavaliselt ka teiste samasse rühma kuuluvate teenuste kasvu. "LIFE Viva Grass" analüüsi tulemusena selgusid kolm rohumaa-ökosüsteemiteenuste rühma:
- „Produktsiooni“ ökosüsteemiteenuste rühma („Production“ bundle) kuuluvad rohumaad, kus selliste ökosüsteemiteenuste nagu "loomakasvatus ja saadused", "loomasööt", "biomass energia tootmiseks" ja "kasvatatavad põllukultuurid" pakkumise võime on keskmisest kõrgem (hinnang 3-5);
- „Elupaikade“ ökosüsteemiteenuste rühma („Habitats“ bundle) kuuluvad rohumaad, kus selliste ökosüsteemiteenuste nagu "ravimtaimed", "tolmeldamine ja seemnelevi", "elupaikade säilimine" ja "globaalne kliimaregulatsioon" pakkumise võime on keskmisest kõrgem (hinnang 3-5);
- „Mulla“ ökosüsteemiteenuste rühma („Soils“ bundle) kuuluvad rohumaad, kus selliste ökosüsteemiteenuste nagu "erosioonikontroll", "magevee keemiline seisund", "bio-tervendamine", "filtreerimine/säilitamine/akumuleerimine" ja "ilmastikuprotsessid/mullaviljakus" pakkumise võime on keskmisest kõrgem (hinnang 3-5).

Ökosüsteemiteenuste vastastikused seosed ilmnevad ökosüsteemiteenuste rühmade vastastikmõjudena. Kompromiss (tradeoff) on olukord, kus ühe ökosüsteemiteenuste rühma teenuste pakkumise võime mõjutab negatiivselt teise rühma teenuste pakkumise võimet. "Kompromiss produktsiooni kasuks" (“Tradeoff in benefit of production”) näitab rohumaid, kus "produktsiooni" rühma teenuste pakkumise võime on kõrge ja samal ajal "elupaikade" rühma teenuste pakkumine madal. "Kompromiss elupaikade kasuks" (“Tradeoff in benefit of habitats”) näitab rohumaid, kus "elupaikade" rühma teenuste pakkumise võime on kõrge ja samal ajal "produktsiooni" rühma teenuste pakkumine madal. Hea näide rohumaade puhul on kompromiss biomassi tootmise ja elurikkuse ning elupaikade säilitamise vahel: rohumaade tootlikkuse tõstmiseks on enamasti vajalik intensiivsem majandamine (väetamine, kündmine, valitud liikide külvamine). See aga muudab rohumaa struktuuri lihtsamaks ja vähendab taimeliikide arvu, mille tagajärjel kaovad lindude ja putukate jaoks olulised elupaigad.

Energiavajaduse kiht on agregeeritud 1 km² võrguna. Energiavajaduse all mõistetakse kaugküttes kasutatavat energiat. Energiavajaduse kiht on arvutatud kaugkütet kasutavate korterite arvu ja ühe korteri keskmise küttevajaduse põhjal.

Olemasolevate kaugküttejaamade asukohad. Kaugküttejaamad on tsentraalsed katlamajad, mis varustavad teatud piirkonda soojusega. Erandlik näide on Lihula katlamaja Eestis, kus kasutatakse soojuse tootmiseks Matsalu rahvuspargi poollooduslikelt niitudelt niidetud heina.

Ökosüsteemiteenused on hüved, mida inimesed saavad ökosüsteemidelt. Nende hulgas on varustusteenused (kaubad, mida inimesed saavad otseselt kasutada), reguleerivad teenused (looduslikest protsessidest tulenevad hüved) ja kultuuriteenused (mittemateriaalsed). Legend näitab valitud ökosüsteemiteenuse pakkumise potentsiaali suhtelises skaalas 1 (väga madal) kuni 5 (väga kõrge). 0 tähendab teenuse pakkumise puudumist. Teenuste hinnangud on saadud eksperthinnangute põhjal järjestamise meetodil.

"Kuumad punktid" (“Hot-spots”) on rohumaad, kus paljude erinevate ökosüsteemiteenuste pakkumine on keskmisest kõrgem (hinnang 3-5), võimalik on "elupaikade" (“Habitats”) ja "produktsiooni" (“Production”) rühmade vaheline sünergia. "Külmad punktid" (“Cold-spots”) on rohumaad, kus enamiku ökosüsteemiteenuste pakkumine on keskmisest madalam (hinnang alla 3). „Külmad punktid“ näitavad põllumajandusmaa ebasobivat (ala agro-ökoloogilistele tingimustele mittevastavat) kasutust.

Asukoht (Location): teave valitud maatüki asukoha kohta;

Maakasutuse tüüp (Land use type): teave valitud maatüki maakasutuse kohta;

Natura 2000 elupaigatüübi kood (NATURA 2000 habitat code): teave EL loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi kohta (juhul kui asjakohane). Elupaigatüüpide klassifikatsiooni leiab siit: http://eunis.eea.europa.eu/habitats-annex1-browser.jsp

Üldised soovitused antud maatüki majandamiseks, mis põhinevad antud ala pakutavate ökosüsteemiteenuste analüüsil (ökosüsteemiteenuste väärtused ja rühmad). Soovitused annavad üldise arusaama keskkonnast ja iseloomustavad maatükkide pakutavaid hüvesid.

Soovituslik karjatuskoormus sõltub niidu omadustest, mullaviljakusest ja niiskusest ning võib aastati varieeruda. Sobiv karjatuskoormus tõstab niidu looduslikku väärtust ja ka taimede toiteväärtust. Soovituslikud karjatuskoormused on antud poolloodusliku rohumaatüübi kohta. Tuleb aga meeles pidada, et need on vaid orienteeruvad väärtused, sest rohumaatüübi tingimused võivad varieeruda geograafiliselt ja aastati. Soovitused karjatuskoormuse kohta põhinevad erinevatel allikatel, peamiselt elupaikade hooldamissoovitustel ja kaitsealade kaitsekorralduskavadel.