LIFE Viva Grass kogub kokku rohumaade majandamise häid näiteid meilt ja mujalt.
Sissetulekute mitmekesistamine
Näide nr 1:
Mis? Piper Hole perefarm- 5 inimest, 200 ha maad, sh 30 ha niite. Kokku 400 looma (kitsed, lambad, sead, veised), sh 100 kitse
Kus? Suurbritannias
Talu eesmärk ei ole suunatud toodangu kvantiteedile, vaid pigem parima kvaliteediga lambaliha ja kitsepiima tootmisele.
Põhiline sissetulek saadaksegi lambaliha müügist, kitsepiima tootmisest ja niitude hooldamiseks saadavatest keskkonna- ning põllumajandustoetustest. Kusjuures, loomasöödana kasutataksa ainult rohusööta: rohi/hein ja kuivsilo.
Taluniku hinnangul on kitsest saadav tulu umbes kolm korda suurem kui lambast saadav kasum. Näiteks ühelt kitselt saab 1-3 liitrit piima päevas. Kitsepiima rasvasisaldus on 4,5-5%, mõne tõu puhul ulatub see lausa kuni 9%-ni. Piimast toodetavat seepi müüakse talus kohapeal, teede ääres, kohalikul turul ja taluturgudel. Piima, mida sanitaarnõuete tõttu ei saa müüa, kasutatakse vasikate ja tallede toitmiseks.
Piper Hole toodab küll ainult mahedalt, kuid ei oma veel vastavat sertifikaati.
Näide nr 2:
Mis? Multifunktsionaalne talu Bjarteyjarsandur
Kus? Islandil
Bjarteyjarsandur on hea näide multifunktsionaalselt toimivast talust. Seal kasvavad nii lambad, kitsed kui ka hobused. Lisaks valmistatakse erinevaid omatooteid ning tegeletakse loodusturismiga. Farmi sissetulek kujunebki enam-vähem võrdselt põllumajandusega tegelemisest saadavast tulust, sealhulgas põllumajandustoetustest, ja turistide teenindamisest saadavast kasumist. Rohumaid hooldavad Islandil kohalikud põllumehed, kes teevad omakorda koostööd keskkonnakaitsjate ja teadlastega. Selleks, et loomadel oleks ikka koht, kus söömas käia ning ühtlasi tagada riigipoolne toetus, on põllumehed Islandil kohustatud vältima rohumaade ülekasutamist ning taastama järjepidevalt kahjustada saanud alasid.
Loodusturismiga hakati Bjarteyjarsanduris tegelema eelkõige seetõttu, et leida tegevust kohalikele kooliõpilastele. Samas on turismindus lammaste kasvatamisega ajaliselt kooskõlas: kõige intensiivsem turismiperiood on suvel, talvel on aga omanikel võimalik rohkem tähelepanu pöörata loomadele. Kõige suurem muutus, mille loodusturismiga tegelema hakkamine kaasa tõi, oli omanike sõnul see, et tekkis vajadus olla 24/7 kättesaadav.
Biomassi kasutamine
Näide nr 3:
Mis? Pelletite tootmine seasöödaks ja kütteks
Kus? Halbenrainis, Austrias
Halberaini piirkonnast kadusid karjakasvatuse languse tõttu rohumaad. Peamiselt tegeletakse seal praegu sea- ja maisikasvatusega. 2008-2011 viidi läbi projekt, millega uuriti niitudelt saadava heina kasutamist küttepelletite tootmisel.
Pelletite tootmiseks vajalik masin tuli ise ehitada, kuna turul sobivat valmislahendust ei leidunud. Pelletimasina testimise käigus selgus, et ainult heinast valmistatud pelletid ei põle hästi ja põlemisel tekib liiga palju heitgaase. Seetõttu lisati heina hulka ka maisitõlvikute südameid. Ideaalne segu küttepelletite jaoks on 80-90% maisitõlvikuid ja 10-20% heina.
Lisaks on kiudainerikkast heinast pelletid hea seasööt – sigadele maitseb ja tuleb odavam kui imporditud kiudainepelletid.
Tehase tootmisvõimusus on ligi 700 kg pelleteid tunnis, tootmiskuluga 190-200 € tonni kohta (võrdlusena import-kiudainepelletid 320€/t või puidust küttepelletid 260€/t). Aastas toodetakse praegu umbes 50-70 t küttepelleteid ja 700 t pelleteid omakorda veel seasöödaks.
Tootmisega tegelev ühendus “Heu & Pellets” kuulub seitsmele farmerile, kellel on plaanis ehitada uus pelletimasin, mis suudaks toota tunni jooksul 5 t pelleteid.
Näide nr 4:
Mis? Heinapelletite tootmine lemmikloomatoiduks
Kus? Lätis
2009. aastal loodud Baltic Unique Solution toodab lemmikloomadele maheheinast valmistatud pelleteid, peamiselt on need mõeldud näriliste toiduks. 2013. aastast alates omatakse mahetootja sertifikaati. Valmistatud pelleteid on lihtne säilitada ja transportida. Liigirikastelt maheniitudelt saadud hein sisaldab palju looduslikke vitamiine. Erinevas vanuses lemmikloomadele valmib erineva retsepti järgi tehtud toit, mis müüakse peamiselt lemmikloomapoodides Lätis, aga ka näiteks Venemaal ja Itaalias.
Tootmisest üle jäävat, söödapelletiks mittesobivat heina kasutatakse küttepelletiteks. Viimaste põlemisel tekkivat tuhka aga saab kasutada põldude väetamiseks. Ligniin ei ole probleemiks, vaid isegi pigem vajalik pelletite kompaktsemaks muutmisel.
Rohkem informatsiooni: http://www.nicety.lv/?lang=en
Näide nr 5:
Mis? Ühemehe-biogaasitehas
Kus? Saksamaal
Tehas rajati 2004. aastal pärast mitmeid aastaid kuiv-fermentatsiooni tehnoloogia katsetamist biogaasi tootmiseks. Kuiv-fermentatsiooni tehnoloogia tähendab tootmist, mille puhul ei ole ole vaja lisavedelikku ning protsessi jooksul püsib niiskusesisaldus selles alla 75%. Saksamaal asuv biogaasitehas toodab umbes 550 kWh elektrit päevas, mis müüakse kohalikule elektrivarustajale. Toorainena kasutatakse tootmisel ümbritsevatelt põllumaadelt saadavaid rohu- ja viljajääke.
Biomassi hoitakse perkolaadi abil püsivalt niiskena ja 38⁰C juures. Üks partii biomassi kestab umbes neli nädalat. Pärast seda eemaldatakse ligi 15% hästi fermenteerunud biomassist ja asendatakse see värskega.
Pideva gaasitootmise tagamiseks peab pidevalt töös olema vähemalt kaks fermenteerijat. Fermenteerijad on nelinurksed mahutid, mis on kaetud gaasipidava kattega, eraldi gaasimahutit vaja pole. Osa tootmisprotsessis saadavast soojusest läheb fermenteerijate soojendamiseks, ülejäänuga saab kütta eluruume, kuivatada biomassi jne.
Tehase omanik pakub ka konsultatsiooni biogaasitehase planeerimiseks ja rajamiseks.
Koostöö
Näide nr 6:
Mis? Meierei Goričko looduspargis
Kus? Sloveenias
Meierei rajati 2010. aastal Euroopa Liidu Territoriaalse Koostöö programmi raames endisesse kohalikku tuletõrjemajja. Eesmärgiks on toetada piirkonna loomakasvastust ja rohumaade säilimist.
Meierei seadmed kuuluvad küll looduspargi administratsioonile, kuid on antud kohalikule kogukonnale kasutamiseks, tingimusel, et ümbritsevad rohumaad saavad niidetud. Tootmiseks vajalik tooraine: lehma-, lamba- ja kitsepiim saadakse ümberkaudsetest küladest.
Toodanguna valmivad erinevat sorti juustud, jogurt, hapukoor, kodujuust, albumiini kohupiim ja vadak. Peamiselt müüakse kaupa kohapeal ja lähimates linnades, aga ka pealinnast Ljubljanast võib meierei toodangut leida.
Näide nr 7:
Mis? Koostöövõrgustik Neumarkti piirkonnas
Kus? Saksamaal
1995. aastal loodud Neumarkti ühistu eesmärgiks on toetada piirkondlike toodete turustamist. Selleks on ühendatud looduskaitse ja põllumajanduse eesmärgid: talunikel aidatakse saada tulu looduskaitselistest tegevustest, säilitades piirkonnale iseloomuliku kultuur- ja põllumajandusmaastiku ning selle elurikkuse.
Ühistul on suur partnerite ja sihtrühmade võrgustik – aktiivsed kohalikud inimesed, farmerid, karjased, maaomanikud, kohalikud omavalitsused ja asutused, turismiarendajad, restoranid, põllumajandusühistud, koolid, lasteaiad. Rajatud keskkonnahariduskeskuses toimuvad erinevad seminarid, koolitused, töötoad jms kohalikele elanikele, turistidele, koolilastele jt.
Tegevust rahastatakse liikmemaksude, sponsorite ja erinevate projektide abil.
Pole veel kommentaare.