Teoorias kasutatud terminid

Abiootiline (Abiotic)

 

Viitab füüsikalisele (elutule) keskkonnale, nt temperatuur, niiskus ja valgus või looduslikud mineraalsed ained.

Agroökosüsteem (Agro-ecosystem)

 

Ökosüsteem, milles toimub (põllu)majandustegevus taimse või loomse toodangu (toit, kiud- vm materjalid) saamise huvides, kuid mis sageli pakub samal ajal ka mittemateriaalseid hüvesid.

Agroökosüsteemid pakuvad ökosüsteemiteenuseid, kuid samal ajal ka kasutavad teisi ökosüsteemiteenuseid (nt toitainete regulatsioon, erosioonikontroll, veevarustus, looduslik kahjurite kontroll).

Ajakasutuse hindamine (Time-use Assessment)

 

See meetod hindab ökosüsteemiteenuste väärtust, küsides inimestelt, kui palju aega nad on valmis investeerima ühe või teise ökosüsteemiteenuse või looduskaitsekava kvantiteedi või kvaliteedi muutmiseks.

Analüütiline raamistik (Analytical Framework)

 

Analüütiline raamistik koosneb kontseptuaalsest raamistikust, mida täiendavad selle rakendamiseks vajalikud definitsioonid ja klassifikatsioonid.

Bioenergia (Bioenergy)

 

Energia, mis on saadud bioloogilisest ainesest (nt taimed ja loomad), mis ei ole tekkinud geoloogiliste protsesside tulemusena (nagu näiteks fossiilkütused). Bioenergia kandjad võivad olla tahkes (nt puit, õled), vedelas (nt biodiisel, bioetanool) või gaasilises olekus (nt metaan).

Biofüüsikaline hindamine (Biophysical Valuation)

 

Meetod, mille puhul leitakse antud kauba või teenuse väärtus selle loomise füüsikaliste kulude mõõtmise põhjal (nt tööjõukulud, maapinna kasutamine, energia- ja materjalisisendid).

Biofüüsikaline struktuur (Biophysical Structure)

 

Ökosüsteemi ülesehitus, mis on tekkinud eluta füüsilise keskkonna ja elusorganismide koosluste (eelkõige taimestik) koostoimel.

Biokütus (Biofuel)

 

Kütus, milles sisalduv energia pärineb geoloogiliselt hiljuti toimunud süsinikusidumise protsessidest ning mis on tekkinud või toodetud elusorganismidest, tavaliselt taimedest.

Bioloogiliselt väärtuslik rohumaa (Biologically  Valuable  Grassland)

 

Läti maaelu arengukava kontekstis kasutatav termin, mis hõlmab ELi kaitstavad rohumaa elupaigatüübid (kõik Lätis esinevad poollooduslikud rohumaatüübid) ja lindude jaoks olulised rohumaaelupaigad.

Biomass (Biomass)

 

Elusorganismide kudede mass populatsioonis, ökosüsteemis või ruumiüksuses, mis on tekkinud energia fikseerimisel orgaanilistes protsessides.

Biootiline (Biotic)

 

Elus või hiljuti elus olnud. Antud kontekstis tähendab ökosüsteemide bioloogilisi komponente, so taimed, loomad, mulla mikroorganismid, varis ja surnud puit.

Boniteedi hinnang (Land Quality Evaluation)

 

Maa/mulla headuse (tootlikkuse) hinnang (hindepunktides), mis võtab arvesse mulla produktiivsust.

Märkus: Lätis võetakse boniteedi hindamisel arvesse mullatüüpi, lõimisetüüpi ja maaparandust.

Eelistuste hindamine (Preference Assessment)

 

Eelistuste hindamine on otsene ja kvantitatiivne meetod ökosüsteemiteenuste sotsiaalse tähtsus demonstreerimiseks, analüüsides sotsiaalset motivatsiooni, tunnetusi, teadmisi ja ökosüsteemiteenuste nõudluse või kasutamisega seotud väärtusi.

Ekstrapoleerimine (Extrapolation)

 

Informatsiooni prognoos või laiendamine uuritud alalt uurimata alale, mis annab oletusliku info uurimata ala kohta.

Elupaik (Habitat)

 

  1. [üldises kontekstis]: Füüsiline asukoht või keskkonna tüüp, milles organism või bioloogiline populatsioon elab või esineb, ja mille määrab (loodusliku või muudetud) keskkonna abiootiliste ja biootiliste tegurite kogum, mis on vajalik liigi eluks ja paljunemiseks.
  2. [MAES kontekstis]: Ökosüsteemi tüübi (ecosystem type) sünonüüm.
[Pange tähele, et Euroopa Nõukogu definitsioon on spetsiifilisem: Liigi või liigi poulatsiooni elupaik on (loodusliku või muudetud) keskkonna abiootiliste ja biootiliste tegurite kogum, mis on vajalik liigi eluks ja paljunemiseks selle loodusliku levila piires.].

Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus (Biodiversity)

 

Mistahes päritoluga elusorganismide rohkus inter alia maismaa-, mere- jt. veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust.

Fenomenoloogilised mudelid (Phenomenological Models)

 

Fenomenoloogilised mudelid kirjeldavad elurikkuse või ökosüsteemi komponentide ja ökosüsteemiteenuste vahelisi empiirilisi seoseid. Need põhinevad arusaamal, et bioloogilised mehhanismid toetavad ÖST pakkumist.

Funktsionaalne mitmekesisus (Functional Diversity)

 

Organismide tunnuste väärtus, varieeruvus ja suhteline sagedus ökoloogilises koosluses.

Funktsionaalne rühm (Functional Group)

 

Sarnaste funktsionaalsete omadustega organismide kogum. Mõned autorid kasutavad selle asemel terminit „funktsionaalne tüüp“ (Functional Type).  Rühmi seostatakse sarnaste vastusreaktsioonidega surveteguritele ja/või ökosüsteemiprotsessidele. Funktsionaalset rühma nimetatakse sageli gildiks, eriti kui tegemist on loomadega, nt sama toitumistüübiga veeorganismid, kellel on toitumisahelas sama funktsioon, nt detrivooride või herbivooride rühm.

Funktsionaalsed tunnused (Functional Traits)

 

Organismi tunnused, millel on tõestatavad seosed organismi funktsiooniga. Organismi tunnused (nt morfoloogilised, füsioloogilised jms), mis on seotud organismide mõjuga kooslusele ja ökosüsteemiprotsessidele või organismide vastusreaktsiooniga nendele protsessidele ja füüsilisele keskkonnale.

Geograafiline infosüsteem – GIS (Geographic Information System)

 

Arvutipõhine süsteem ruumiandmete sisestamiseks, töötlemiseks, analüüsiks ja esitamiseks (Input, Management, Analysis and Presentation – IMAP.

Hindamine (Assessment)

 

Uuringust saadud info analüüs ja läbivaatamine, eesmärgiga aidata hinnata võimalikke tegevusi või mõelda mõne probleemi üle. Hindamine tähendab olemasolevate teadmiste koondamist, kokkuvõtmist, organiseerimist, tõlgendamist ja kokkusobitamist ning kommunikeerimist, nii et need oleksid asjakohased ja kasulikud arukate, kuid asjatundmatute otsustajate jaoks.

Huvirühm, sidusrühm, asjaline (ökosüsteemiteenuste kontekstis) (Stakeholder)

 

Mistahes rühm, organisatsioon või üksikisik, kes võib mõjutada ökosüsteemiteenuseid või on neist mõjutatud.

Hüdromorfsed mullad (Hydromorphic soils)

 

Mullad, mis on moodustunud puuduliku drenaaži tingimustes lodudes, soodes, madalikel.

Indikaator (Indicator)

 

Indikaator on arv või kvalitatiivne deskriptor, mis on loodud täpselt määratletud meetodiga, mis annab infot huvipakkuva nähtuse kohta. indikaatoreid kasutavad poliitikakujundajad sageli keskkonnaeesmärkide seadmiseks ja nende täitmise hindamiseks.

Inimesepoolne sisend (Human Inputs)

 

Hõlmab kogu inimeste panust  ökosüsteemiteenuste loomisse, sh maakasutus ja hooldus (sh süsteemi sisendid, nagu näiteks energia, vesi, väetised, pestitsiidid, tööjõud, tehnoloogia, teadmised), inimtekkeline surve süsteemile (nt eutrofeerumine, elurikkuse kadu) ja kaitsemeetmed, mis mõjutavad ökosüsteeme ja ökosüsteemiteenuste pakkumist.

Inimeste heaolu (Human Well- Being)

 

Olukord, mis on sisuliselt (mitte ainult instrumentaalselt) väärtuslik või hea inimesele või ühiskonnarühmale, hõlmates juurdepääsu põhielementidele hea elu, tervise, turvalisuse, hea füüsilise ja vaimse seisundi ning heade sotsiaalsete suhete jaoks.

Integratsioon, integreerimine (Integration)

 

Integratsioonitase olemasolevates ökosüsteemide hindamisprotsessides varieerub, kuid tavaliselt mahub see i) kombineerimise, ii) tõlgendamise ja iii) erinevate valdkondade teadmiste kommunikeerimise alla. Näiteks võib integreerimine keskenduda biofüüsikalistele elementidele või siduda ökosüsteemi seisundi selle pakutavate teenustega (nt MAES ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamise raamistik). Teised on laiendanud integratsiooni, hõlmates sotsiaal-majanduslikku infot ja seoseid inimeste heaoluga (nt MA) ning kohalikke teadmisi (nt IPBES hindamine). Osa hindajaid kasutab integratsiooni terminit, viitamaks huvirühmade kaasamisele hindamisse ja rakendatavale üldisele juhtimisstruktuurile.

Integreeritud ehk terviklik modelleerimisraamistik (Integrated Modelling Framework)

 

Sellesse kuuluvad spetsiaalselt ökosüsteemi teenuste modelleerimiseks ja kaardistamiseks loodud modelleerimisvahendid, mis võimaldavad hinnata kompromisside ja stsenaariumide kasutamist mitmete teenuste jaoks. Modelleerimisraamistik integreerib erinevad meetodid erinevate teenuste jaoks, mis on tavaliselt organiseeritud eraldi moodulitena konkreetsete teenuste jaoks. Integreeritud modelleerimisraamistikud kasutavad GIS tarkvara ruumiandmetega opereerimiseks ja kaartide koostamiseks. Need võivad toimida kommerts- või vabatarkvara laienditena, eraldi töövahenditena või veebipõhise rakendusena. Need on loodud, et aidata teadlastel ökosüsteemiteenuseid hinnata ja võimaldada otsustajatel hinnata alternatiivsete majandamisvalikutega seotud kompromisse ning selgitada välja alad, kus looduskapitali investeerimine võib edendada inimarengut ja keskkonnakaitset.

Intensiivistamine / intensiivistumine (Intensification)

 

Maakasutuse intensiivistamise eesmärk on suurendada ökosüsteemiteenuste saadusi (nt et tõsta põllumajanduses saaki pindala- ja ajaühiku kohta), teiste sõnadega, tõsta saagikust. Selle saavutamiseks suurendatakse tavaliselt sisendeid (vt termin „täiendavad sisendid“). Saagi suurendamiseks rakendatakse mitmesuguseid meetodeid, sageli kombineerituna, sh aretustöö, kuivendamine, orgaaniliste ja mineraalväetistega väetamine, haljasväetised ja kattekultuurid, kahjurite ja umbrohtude tõrje, mitme kultuuri kooskasvatamine, viljavaheldus ja maa söötis olemise perioodide vähendamine.

Julgeolek (Security)

 

Ligipääs ressurssidele, ohutusele ja võimalus elada ennustatavas ja kontrollitavas keskkonnas.

Jätkusuutlikkus ehk säästlikkus ehk kestlikkus (Sustainability)

 

Omadus või seisund, mille puhul praeguse ja kohaliku populatsiooni vajadused rahuldatakse, ohustamata tulevaste põlvkondade või teiste paikade elanike võimalusi oma vajadusi rahuldada. Nõrk jätkusuutlikkus eeldab, et vajadusi saab rahuldada erinevate kapitalivormide asendamisega (st vahetuskaubana); tugev jätkusuutlikkus eeldab, et erinevate kapitalivormide asendamine on oluliselt piiratud.

Kaalutlev hindamine (Deliberative Assessment)

 

Kaalutlevad meetodid on üldine mõiste erinevate tööriistade ja meetodite kohta, mis hõlmavad mitte-teadlastest osaliste kaasamist. Nende meetodite puhul  palutakse huvirühmadel ja kodanikel ühise arutelu käigus kujundada oma eelistused ökosüsteemiteenuste osas.

Kaardistamine (Mapping)

 

Protseduuri, protsessi, struktuuri või süsteemi graafiline esitus, mis kujutab selle erinevate komponentide paigutust ja suhteid ning jälgib energia, kaupade, info, materjalide, raha, personali jms voogusid.

Kaasav GIS (Participatory GIS – PGIS)

 

Hindab ökosüsteemiteenuste ruumilist levikut huvirühmade tunnetuse ja teadmiste põhjal töötubade ja/või uuringute kaudu. Kaasav GIS võimaldab erinevate huvirühmade osalemist ökosüsteemiteenuste kaardistamisel ja ökosüsteemiteenuste tulipunktide („kuumade punktide“) väljaselgitamisel ning koondab nende tunnetuse, teadmised ja väärtused lõplikesse ökosüsteemiteenuste kaartidesse.

Kaasav lähenemisviis (Participatory Approach)

 

Lähenemised ja meetodid, mis võimaldavad inimestel jagada, arendada ja analüüsida oma teadmisi elust ja olukordadest, planeerida ja tegutseda, seirata ja hinnata.

Kaasav stsenaariumide planeerimine (Participatory Scenario Planning)

 

Kaasavas stsenaariumide planeerimises rakendatakse erinevaid vahendeid ja meetodeid (nt ajurünnakud või visiooni loomine töötubades, mida sageli täiendab modelleerimine), et töötada välja alternatiivsete tulevikuvõimaluste usutavad ja sisemiselt järjekindlad kirjeldused.

Kaitse/säilitamine (Conservation)

 

Loodusressursside kaitse, parendamine ja säästev kasutamine praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks.

Kasu/hüve ülekandmine (Benefit Transfer)

 

Majandusliku väärtuse hindamine, kandes eelnevates uuringutes tehtud kasu/hüve hinnangud üle uuele asukohale või teemale.

Kasu/hüved (Benefits)

 

Heaolu positiivne muutus vajaduste ja soovide täitumise kaudu.

Kaubad (Goods)

 

Ökosüsteemidest saadavad objektid, mida inimesed väärtustavad kogemuse, kasutamise või tarbimise kaudu, olenemata sellest, kas see väärtus on väljendatud majanduslikus, sotsiaalses või isiklikus mõttes. Pange tähele, et siinkohal on sellel terminil märksa laiem tähendus, kui kitsal kaupade definitsioonil, mis määratleb kaupu füüsiliste artiklitena, mida ostetakse ja müüakse turgudel, ja see hõlmab ka objekte, millel puudub turuhind (nt rekreatsioon).

Kommentaar: Termin on sünonüümne hüvega (benefit) (UK National Ecosystem Assessment), kuid mitte teenusega (MA).

Kaudsed ruumilised meetodid (asendusmeetodid) (Spatial Proxy Methods)

 

Kaudsed ruumilised meetodid tulenevad kaudsetest mõõtmistest, mis annavad biofüüsikalise väärtuse füüsikalistes ühikutes, kuid see väärtus vajab edasist tõlgendamist, teatud eeldusi, andmetöötlust või mudelis muu keskkonnainfoga kombineerimist, enne kui seda saab kasutada ökosüsteemiteenuse mõõtmiseks. Paljudel juhtudel kvalifitseeruvad kaugseire käigus kogutud näitajad kaudsete mõõtmistena. Maismaaökosüsteemide puhul näiteks maapinna temperatuur, kanalite heledustest arvutatud vegetatsiooniindeks NDVI, maakate, veekihid, lehepinnaindeks ja primaarproduktsioon.

Keskkonnapoliitika integratsioon (Environmental Policy Integration)

 

Keskkonnaeesmärkide integreerimine teistesse poliitikavaldkondadesse kõigil poliitika kujundamise tasanditel, kusjuures keskkonnaeesmärgid on juhtivaks põhimõtteks poliitikate kavandamisel ja elluviimisel. Lisaks püütakse eeldatavat keskkonnamõju arvesse võtta poliitika hindamisel ning kohustutakse minimeerima keskkonnapoliitika ja teiste valdkondade poliitikate vahelisi vastuolusid, andes põhimõttelise prioriteedi keskkonnaeesmärkidele.

Kirjeldus, narratiiv, lugu (Storyline)

 

Stsenaariumi jutustav kirjeldus, mis toob välja stsenaariumi põhijooned ja nende seosed liikumapanevate jõududega.

Kogukond (inimeste, kohalik) (Community (Human, Local))

 

Inimeste rühm, kellel on midagi ühist. Kohalik kogukond on suhteliselt väike inimeste rühm, kes jagavad ühist elukohta ja sealseid institutsioone. Mõistet „kogukond“ kasutatakse ka suuremate inimeste rühmade kohta, millel on midagi muud ühist (nt doonorite kogukond, etniline kogukond).

Kohanduv juhtimine (Adaptive Management)

 

Süstemaatiline protsess, mille eesmärk on muuta juhtimise/majandamise poliitikaid ja praktikaid pidevalt paremaks, õppides eelnevalt rakendatud poliitikatest ja praktikatest. Aktiivne kohanduv juhtimine/majandamine on tahtlik eksperiment, mille eesmärk on õppida ja saavutada soovitud sihid.

Kompromiss ehk alternatiiv ehk nn „vahetuskaup“ (Trade-off)

 

Ökosüsteemiteenuste kompromissid ehk alternatiivsed valikud tõusetuvad inimeste tehtavate majandamisvalikute puhul. Need valikud võivad muuta mingi ökosüsteemi pakutavate teenuste tüüpi, hulka ja kompositsiooni. Kompromissiga on tegu, kui ühe ökosüsteemiteenuse kasutamise suurenemise tagajärjel vähenevad teised ökosüsteemiteenused.

Märkus: Mõnel juhul võib kompromiss olla teadlik valik, kuid teistel juhtudel esineda ilma meie teadmata.

Konkurents (Rivalry)

 

Näitab, mil määral ökosüsteemiteenuse kasutamine takistab teistel kasutajatel seda teenust kasutada. Mitte-konkureeriva kasutusega ökosüsteemiteenuste puhul ei vähenda teenuse või hüve kasutamine teiste kasutajate võimalusi seda teenust või hüve kasutada.

Kontseptuaalne mudel (Conceptual Model)

 

Ökosüsteemiteenuste kontseptuaalsed mudelid kirjeldavad looduse ja inimeste vahelisi süsteemseid seoseid. Näiteks mudelid, mis illustreerivad ökosüsteemi struktuure ja funktsioone või liikumapanevate jõudude ja survetegurite mõju ökosüsteemi seisundile.

Kooslus (ökoloogiline) (Community (Ecological))

 

Samas ruumis ja ajas koos esinev liikide kogum, mille vahel on sageli biootilised seosed, nagu näiteks konkurents või röövlus.

Korporatiivne ökosüsteemiteenuste hindamine (Corporate Ecosystem Service Review)

 

Struktureeritud metoodika, mis aitab erasektori otsustajatel välja töötada strateegiaid, haldamaks äririske ja -võimalusi, mis tulenevad ettevõtte sõltuvusest ökosüsteemidest ja mõjust nendele.

Kultuuriteenus ehk kultuuriline ökosüsteemiteenus (Cultural Ecosystem Service (CES))

 

Kõik mittemateriaalsed ja tavaliselt mittetarbitavad ökosüsteemide väljundid, mis mõjutavad inimeste füüsilist ja vaimset seisundit. Kultuuriteenustena mõistetakse eeskätt füüsilisi kohti või olukordi, mis põhjustavad muutusi inimeste füüsilises või vaimses seisundis ja mille iseloom sõltub põhiliselt eluprotsessidest; need võivad hõlmata üksikuid liike, elupaiku või terveid ökosüsteeme. Koht võib olla looduslik või poollooduslik (sh kultuurmaastikud), eeldusel, et see on sõltuv in situ (kohapealsetest) eluprotsessidest. Ökosüsteemiteenuste rahvusvaheline klassifikatsioon (Common International Classification of Ecosystem Services –  CICES) eristab kohti, mis toetavad koostoimeid, mida kasutatakse füüsilisteks tegevusteks, nagu näiteks matkamine ja kalastamine, ning intellektuaalseid ehk vaimseid koostoimeid, mis hõlmavad analüütilisi, sümboolseid ja esindustegevusi. Eristatakse ka spirituaalseid ja religioosseid kohti. Klassifikatsioon hõlmab ka “eksistentsi” ja “pärandi” mõisteid, mis on seotud inimeste uskumuste või arusaamadega.

Kultuurmaastik (Cultural Landscape)

 

Maastik, mis on kujunenud looduse ja inimese koostoimes.

Kulu-tulu analüüs (Cost-Benefit Analysis – CBA)

 

Hindamismeetod, mille puhul summeeritakse investeeringu/poliitika/projekti kulud ja tulud ning võrreldakse alternatiive nende puhastulu (tulu pärast kulude mahaarvamist) põhjal.

Kulutõhususe analüüs (Cost- Effectiveness Analysis – CEA)

 

Hindamismeetod, mille puhul leitakse väikseima kuluga variant, mis täidab seatud eesmärki.

Kuumad punktid ehk tulipunktid (Hotspots)

 

Alad, mis pakuvad suurt osa teatud ökosüsteemiteenustest suhteliselt väikesel alal (vastand ökosüsteemiteenuste „külmadele punktidele“ (coldspots).

Leevendus(meetmed) (Mitigation)

 

Tegevus, mis leevendab mõju tagajärgi.

Liigiline mitmekesisus (Species Diversity)

 

Liigi tasandi bioloogiline mitmekesisus, mis sageli ühendab liigirikkuse, liikide suhtelise arvukuse ja nende erinevuse aspektid.

Liigirikkus (Species Richness)

 

Liikide arv antud valimis, koosluses või alal.

Linnaline (Urban)

 

Keskkond, mida iseloomustab suur rahvastikutihedus, suur maa muutmise ulatus või suur energiavoog ümbruskonnast.

Looduskapital (Natural Capital)

 

Looduse elemendid, mis otseselt või kaudselt loovad väärtusi inimestele, sh ökosüsteemid, liigid, magevesi, maa, mineraalid, õhk ja maailmameri, samuti looduslikud protsessid ja funktsioonid. Terminit kasutatakse sageli loodusvara (natural asset) sünonüümina, kuid üldiselt tähendab see konkreetset komponenti.

Märkus: Termineid „ ökosüsteemi kapital“ ja „ökosüsteemi varad“ kasutatakse mõnikord, viitamaks looduse osadele, mis loovad hüvesid inimestele.

Looduskapitali arvepidamine (Natural Capital Accounting)

 

Looduskapitali alase teabe organiseerimise viis, mis võimaldab otsustajatel süsteemselt dokumenteerida ja hinnata loodusvarade seisundit ja suundumusi.

Looduslik rohumaa (Natural Grassland)

 

Rohumaa, mille olemasolu on täielikult tagatud looduslike tingimustega (sademed, tuli, metsikud herbivoorid, mullatingimused) ja inimtegevus (niitmine või karjatamine) ei ole vajalik. Seda tüüpi rohumaad esinevad peamiselt stepi- ja savannivööndites.

Looduspõhised lahendused (Nature-based Solutions)

 

Elavad, looduse poolt inspireeritud ja pidevalt toetatavad ning loodust kasutavad lahendused, mis on loodud erinevate ühiskonna probleemide lahendamiseks ressursitõhusal ja kohandataval viisil, et saavutada samaaegselt majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnahüved.

Läviväärtus ehk künnisväärtus (ökoloogiline) (Threshold, ecological)

 

Punkt, mille juures toimub ökoloogilises süsteemis kvalitatiivne muutus, mis on enamasti järsk, mitte pidev. OpenNESS kontekstis kasutati ökoloogilist läviväärtust ja murdepunkti (tipping point) sünonüümidena.  Vt ka „režiimivahetus“ (regime shift) ja erinevust „piirväärtusega“ (limit).

Maakasutus (Land Use – LU)

 

Maatüki inimkasutus teatud eesmärgil, nt kuivendusega põllumajandus või rekreatsioon. Mõjutatud maakattest, kuid ei ole selle sünonüüm.

Maakate (Land Cover – LC)

 

Maa füüsiline kate, mida väljendatakse tavaliselt taimkattena või selle puudumisena. Seotud maakasutusega, kuid ei ole selle sünonüüm.

Maastik (Landscape)

 

Maa-ala, mille iseloom, nagu inimesed seda tunnetavad, on looduslike tegurite ja/või inimtegevuse mõju tulem. Termin „maastik“ on seetõttu määratletud vööndi või alana, mille omadused ja iseloom, nagu kohalikud inimesed või külastajad seda näevad, on kujunenud looduslike ja/või kultuuriliste tegurite mõjul. Tunnistatakse ka fakti, et maastikud arenevad aja jooksul looduslike tegurite ja inimtegevuse tulemusena. Maastikku tuleks võtta kui tervikut, mille looduslikke ja kultuurilisi komponente vaadeldakse koos, mitte eraldi.

Maastiku mõõdikud (Landscape Metrics)

 

Maastiku mõõdikud väljendavad maastiku struktuuri kompositsiooni ja konfiguratsiooni matemaatiliselt. Maastikumustri kvantifitseerimise abil saab iseloomustada mitte ainult protsesside ruumilisi, vaid ka ajalisi omadusi.

Maatükkide identifitseerimissüsteem (Land parcel identification system – LPIS)

 

GIS andmebaas, mis sisaldab kõiki põllumajandusmaid, mis on abikõlblikud ELi ühtse põllumajanduspoliitika otsetoetuste maksmiseks. Seda kasutatakse talunike poolt toetuste saamiseks esitatud maatükkide kontrollimiseks. Maatükkide identifitseerimissüsteem tagab, et talunikele makstakse korrektse pindala eest ja et välditakse ülemaksmist.

Majanduslik hindamine (Economic Valuation)

 

Kauba või teenuse rahalise väärtuse hindamine teatud kontekstis (nt otsustusprotsessis.

Majanduslik koguväärtus (Total Economic Value – TEV)

 

Laialt kasutatav raamistik, lahutamaks kasutusväärtuse komponente rahalises mõttes, sh otsene kasutusväärtus (direct use value), kaudne kasutusväärtus (indirect use value), valikuväärtus (option value), kvaasivalikuväärtus (quasi option value) ja olemasoluväärtus (existence value).

Metsastamine (Afforestation)

 

Metsa istutamine maale, kus ajalooliselt ei ole olnud mets (vastandina taasmetsastamisele – reforestation).

Mitmekriteeriumiline otsustusanalüüs (Multi-Criteria Decision Analysis – MCDA)

 

Mitmekriteeriumiline otsustusanalüüs on otsustusprotsessis kasutatav meetod, mis aitab süstemaatiliselt analüüsida erinevate alternatiivide plusse ja miinuseid, võrreldes neid selgelt määratletud kriteeriumide alusel.  Kriteeriumideks on antud otsustusprotsessi jaoks kõige asjakohasemad aspektid. Mitmekriteeriumiline otsustusanalüüs toetab otsustusprobleemide struktureerimist, alternatiivide ja kompromisside hindamist, otsuse formuleerimist ning selle stabiilsuse testimist.

Mitmetasandiline lähenemisviis (Tiered Approach)

 

Olemasolevate meetodite klassifikatsioon vastavalt detailsuse ja keerukuse astmele, mille eesmärk on anda nõu meetodi valiku osas. Ökosüsteemiteenuste hindamisel võimaldab erinevate tasandite hõlmamine kasutada erinevaid meetodeid vastavalt vajadusele ja olemasolevatele ressurssidele.

Mitterahaline hindamine (Non-Monetary Valuation)

 

Protsess, kus inimesed väljendavad oma väärtushinnanguid või eelistusi ökosüsteemide teenuste või hüvede osas muul viisil kui rahas. Vt ka „rahasse hindamine“ või „majanduslik hindamine“.

Mudel (teaduslik) (Model (scientific)

 

Keeruka süsteemi või protsessi lihtsustatud esitus, mis sisaldab esitatava süsteemi või protsessi olulisi elemente. Mudelite eesmärk on lihtsustada arusaamist ja/või kvantifitseerida, viidates olemasolevatele ja tavaliselt üldtunnustatud teadmistele.

Mulla degradeerumine (Soil Degradation)

 

Negatiivne protsess, mida tihti kiirendab inimtegevus (vale mullakasutus ja valed viljelusmeetodid, ehitusalad) ning mille tagajärjeks on mulla omaduste ja funktsioonide halvenemine või mulla hävimine, nt mulla tihenemine, erosioon, sooldumine.

Mulla erodeeritavus (K-pinnasefaktor) (Soil Erodibility (K-factor))

 

K-faktor iseloomustab mulla erodeeritavuse kergust (erosioonile allumist).

Mulla lõimis ehk tekstuur (Soil Texture)

 

Liiva, tolmu (aleuriidi) ja savi numbriline osakaal mullas (kaaluprotsentides). Liiva, tolmu ja savi sisaldust hinnatakse välitingimustes ja/või kvantitatiivselt laboris ning eri fraktsioonide osakaalude põhjal määratakse lõimise tüüp. Lõimis võib olla jäme (liivaosakesed domineerivad), keskmine (tolmuosakesed domineerivad) või peen (saviosakesed domineerivad).

Mulla omadused (Soil Properties)

 

Mulla keemilised, füüsikalised või bioloogilised omadused, mis võivad näidata mulla funktsioonide taset ökosüsteemiteenuste pakkumises.

Mulla produktiivsus (Soil Productivity)

 

Teatud taime või taimede rühma produktiivsus (saagikus) määratletud majandamispraktikate puhul.

Mulla sorptsioon (Soil Sorption)

 

Valikuline protsess, mis esineb mullaosakeste puhul, mis on väiksemad kui 0,002mm (<2µm); nendel väikestel osakestel on kolloidsed omadused, mistõttu need on võimelised siduma ja vahetama ioone, vett või gaase.

Mullaerosioon (Soil erosion)

 

Mullaerosioon on mullaosakeste ärakandumine liikuva vee, tuulte või masside liikumise mõjul; seega on kliima võtmetegur. Peamised mullaerosiooni mõjutavad klimaatilised tegurid on sademed ja tuul koos mulla kuivamisega. Maakasutus, mullatüüp ja topograafia on teised võtmetegurid.

Multifunktsionaalsus (Multifunctionality)

 

Ökosüsteemide omadus täita samaaegselt mitmeid funktsioone, mis võivad olla aluseks teatud ökosüsteemiteenuste või ökosüsteemiteenuste rühmade pakkumisele.

Murenemine (Weathering)

 

Maa pinnakihis bioloogiliste, keemiliste ja füüsikaliste tegurite mõjul toimuv kivimite ja setete lagunemine ning muutumine.

Muutusi põhjustavad jõud (otsesed ja kaudsed) (Drivers of Change (Direct & Indirect))

 

Looduslikud või inimtekkelised tegurid, mis otseselt või kaudselt põhjustavad muutusi ökosüsteemides. Otsene muutusi põhjustav jõud mõjutab ühemõtteliselt ökosüsteemiprotsesse ja seda saab kindlaks teha ning mõõta erineva täpsusastmega. Kaudne muutusi põhjustav jõud toimib ühe või mitme otsese mõjuteguri taseme või määra muutmise kaudu.

Mõju (Impact)

 

Negatiivne või positiivne mõju üksikisikutele, ühiskonnale ja / või keskkonnaressurssidele, mis tuleneb keskkonnamuutustest.

Mõõtkava (kaardil) (Scale (on a map))

 

Näitab kahe punkti vahelise kauguse suhet kaardil ja looduses (ehk mitu korda on kaardile kantud objektide mõõtmeid vähendatud võrreldes tegelikkusega).

Määramatus (Uncertainty)

 

Määramatus väljendab, mil määral mingi (nt ökosüsteemi) seisund või trend on teadmata. Määramatus võib olla tingitud infopuudusest või lahkarvamustest selle kohta, mis on teada või mida on võimalik teada. Määramatusel võib olla erinevat tüüpi allikaid, mõõdetavatest andmevigadest ebaselgelt määratletud terminoloogiate või inimeste käitumise ebakindlate prognoosideni. Määramatus võib seetõttu olla väljendatud kvantitatiivse näitajana (nt erinevate mudelite abil arvutatud väärtuste vahemik) või kvalitatiivse hinnanguna (nt ekspertide rühma hinnang).

Narratiivne hindamine (Narrative assessment)

 

Narratiivsete meetodite eesmärk on mõista ja kirjeldada looduse ning selle pakutavate hüvede tähtsust inimestele nende oma sõnadega. Kasutades narratiivseid meetodeid, anname uuringu osalistele (teatud ala elanikele, teatud ressursi kasutajatele või teatud teema huvirühmadele) võimaluse väljendada ökosüsteemiteenuste paljusid erinevaid väärtusi nende oma lugude ja otseste tegevuste kaudu (nii sõnaliselt kui ka visuaalselt.

Neto primaarproduktsioon (Net Primary Production)

 

Vt „produktsioon, bioloogiline“.

Olemasoluväärtus (Existence Value)

 

Väärtus, mille isikud omistavad teadmisele, et ressurss on olemas, isegi kui nad seda ressurssi kunagi ei kasuta (mõnikord nimetatud ka säilimisväärtuseks (conservation value) või passiivseks kasutusväärtuseks (passive use value)).

Omaväärtus (Intrinsic Value)

 

Omaväärtus on vaatleja või potentsiaalse kasutaja huvidest sõltumatu väärtus. See ei tähenda tingimata, et omaväärtused oleks sõltumatud hindajast (st väärtused, mis lihtsalt on), need võivad nõuda ka hindajat (kuigi selles ei ole filosoofid siiski üksmeelel).

Orgaaniline muld (Organic soil)

 

Muld, mille orgaaniliste kihtide kogupaksus on suurem kui mineraalsete kihtide kogupaksus.

Otsene kasutusväärtus (Ökosüsteemide)  (Direct Use Value (of Ecosystems)

 

Ökosüsteemide teenustest tulenevate ja otseselt kasutatavate kaupade või hüvede majanduslik või sotsiaalne väärtus. Kasutus hõlmab nii tarbimist (nt saagikoristus) kui ka muud kasutust (nt maastiku ilu nautimine). Kasutajad asuvad sageli füüsiliselt antud ökosüsteemis ja saavad otsest kasu.

Otsene mõõtmine (ökosüsteemiteenuste)  (Direct Measurement (of Ecosystem Services)

 

Seisundi, kvantiteedi või protsessi mõõtmine ökosüsteemi vaatluste, seire, uuringute või küsitluste käigus, mis katavad kogu uuringuala esinduslikul viisil.

Otsustaja (Decision-maker)

 

Isik, rühm või organisatsioon, kellel on volitused või võime otsustada huvipakkuvate meetmete üle.

Poliitikakujundaja (Policy Maker)

 

Isik, kellel on õigus mõjutada või määratleda poliitikaid ja tavasid rahvusvahelisel, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

Poollooduslik rohumaa (Seminatural Grassland)

 

Rohumaa, mille olemasolu toetab inimeste põllumajanduslik tegevus (niitmine või karjatamine), kuid keskkonnatingimused ja liigilise koosseisu määravad looduslikud protsessid.

Populatsioon (bioloogiline) (Population (Biological))

 

Samast liigist organismide rühm, mis asustab teatud ala (geograafiline populatsioon), on geneetiliselt eristuv (geneetiline populatsioon) või fluktueerub sünkroonselt (demograafiline populatsioon).

Produktsioon (bioloogiline) (Production (biological))

 

Ökosüsteemi biomassi toodang, mida väljendatakse ajaühikus pindalaühiku kohta toodetud biomassi hulgana. Primaarproduktsioon on defineeritud kui taimede poolt fikseeritud energia, millest on lahutatud nende hingamine.

Protsessipõhised mudelid (sh maastiku funktsioonimudelid) (Process-based Models (includes: landscape function models))

 

Protsessipõhised mudelid põhinevad ökosüsteemide toimimist määravate ökoloogiliste ja füüsikaliste protsesside selgel esitamisel. Need annavad funktsionaalsed vahendid taimede ja ökosüsteemide protsesside jaoks, mis on enamasti universaalsed, mitte bioomi- (makroökosüsteemi) või regioonispetsiifilised. Selliseid mudeleid kasutatakse näiteks, et uurida kliimamuutustest või inimtegevusest tingitud häirete mõju ökosüsteemidele ja nende biogeokeemilistele tagasisidemehhanismidele. Paljud protsessipõhised mudelid võimaldavad hinnata nende protsesside mõju lähimineviku ja tuleviku stsenaariumide jaoks. Ökosüsteemiteenuste mõttes kasutatakse seda tüüpi mudeleid peamiselt kliimaregulatsiooni, valglate veehulga, toidu pakkumise kvantifitseerimiseks, aga ka laiemalt elupaikade iseloomustamiseks.

Põllumajanduslik elurikkus (Agro- biodiversity; agri-cultural biodiversity)

 

Põllumajanduslike ökosüsteemide elurikkus (sh koduloomad ja kultuurtaimed, nt põllukultuurid.

Pärand (kultuuri- ja looduspärand) (Heritage (Cultural and Natural))

 

Meie pärand minevikust, millega me elame ja mile me anname edasi tulevastele põlvkondadele. Eelnevate põlvkondade loodud ja kasutatud füüsilisi objekte, alates väikestest kodutarvetest kuni ehitiste, monumentide, kohtade ja maastikeni, võivad järeltulevad põlved väärtustada kultuuripärandina. Samamoodi aitavad inimkonna loovuse ja kujutlusvõime sümboolsed tooted nagu muusika, kujutav kunst, luule ja proosa, teadmised ja oskusteave kaasa ühiskonna või rühma arusaamisele oma kultuuripärandist.

Püsirohumaa (Permanent grassland)

 

Looduslikud (peamiselt stepialadel) või põllumajanduslikud rohukattega maad, mida tavaliselt ei künta.

Raamistik (Framework)

 

Struktuur, mis hõlmab seoseid eelduste, kontseptsioonide ja praktikate vahel, mis kokku moodustavad lähenemisviisi seatud eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks.

Rahasse hindamine (Monetary Valuation)

 

Protsess, kus inimesed väljendavad rahas oma tähtsushinnanguid või eelistusi teatud ökosüsteemiteenuste või hüvede osas. Vt ka „majanduslik hindamine“.

Rakendatavaks muutmine (Operationalization)

 

Protsess, mille käigus kontseptsioonid muudetakse otsustajate jaoks kasutatavaks.

Reguleerivad ökosüsteemiteenused (Regulating Ecosystem Services)

 

Kõik viisid, kuidas ökosüsteemid ja elusorganismid vahendavad või mõjutavad ümbritsevat keskkonda nii, et inimeste heaolu paraneb. Seega hõlmab see ka jääkide ja mürkainete lagundamist elusprotsessides.

Reisikulu meetod (Travel Cost Method)

 

Inimeste eelistuste uurimisel põhinev meetod, mis hindab mingi loodusliku ala rekreatsioonilist väärtust reisikulude ja külastussageduse põhjal.

Rohetaristu ehk roheline infrastruktuur (Green Infrastructure – GI)

 

Looduslike ja poollooduslike alade strateegiliselt planeeritud võrgustik, mille eesmärk on pakkuda laia valikut ökosüsteemiteenuseid. See koosneb rohealadest (või veeökosüsteemide puhul sinialadest) jm füüsilistest osadest maismaal (sh rannikul) ja meres. Maismaa rohetaristu hõlmab nii maapiirkondi kui ka linnalisi alasid.

Ruumiline baasüksus (Basic Spatial Unit – BSU)

 

Kaardistamise projekti väikseim ruumiüksus, mille kohta antakse kontseptuaalse raamistiku elementide hinnangud.  Ruumilise baasüksuse tüüpilist suurust nimetatakse ruumiliseks resolutsiooniks.

Rühmahindamine / Kaasav hindamine (Group / Participatory Valuation)

 

Eelistustel põhinev hindamismeetod, mille puhul rühmaarutelude käigus küsitakse huvirühmadelt, palju nad oleksid valmis maksma teatud muutuste eest ökosüsteemiteenuste pakkumises.

Seisund (sotsiaal-ökoloogilise süsteemi) (State (of a social-ecological system))

 

Muutujate kogum, mis kirjeldab mingi sotsiaal-ökoloogilise süsteemi füüsikalist seisundit, sh nii ökosüsteemiteenuste pakkujate kui ka kasusaajatega seotud näitajad.

Skaala (ruumiline ja ajaline) (Scale (spatial and temporal))

 

Nähtuste või vaatluste füüsikalised dimensioonid ruumis või ajas. Mis puutub ökosüsteemiteenuste pakkumise ajalistesse aspektidesse, siis ajalised tulipunktid (hotspots) on sama olulised kui ruumilised.

Sotsiaal-kultuuriline hindamine (Socio-cultural Valuation)

 

Protsess, mille käigus hinnatakse inimeste tähtsushinnanguid ja eelistusi ökosüsteemiteenuste kaardistamise ja hindamise raamistiku (MAES) teatud elemendi kohta mitterahalises mõttes.

Märkus: „sotsiaal-kultuuriline hindamine“ on eelistatum termin kui „mitterahaline hindamine“.

Sotsiaal-majanduslik süsteem (Socio-Economic System)

 

Meie ühiskond (sh ökosüsteeme majandavad institutsioonid, ökosüsteemiteenuste kasutajad ja sidusrühmad, kes mõjutavad ökosüsteeme).

Sotsiaal-ökoloogiline süsteem (Social-Ecological System or Socio-Ecological System)

 

Vastastikku seotud ja omavahel põimunud ökoloogilised ja sotsiaalsed struktuurid ning nendevahelised seosed.

Statistilised mudelid (Statistical Models)

 

Statistilised mudelid on matemaatilised mudelid, mis mõõdavad teatud populatsiooni omadusi esindusliku valimi põhjal, kuna kogu populatsiooni mõõtmine ei ole enamasti võimalik. Statistilistes mudelites hinnatakse ökosüsteemiteenuseid selliste näitajate põhjal, nagu näiteks muld, kliima jne, kasutades statistilist seost.

Struktuur (ökosüsteemi, elupaiga, koosluse) (Structure (of an Ecosystem, Habitat, Community))

 

Mingi üksuse elementide kogum ja nendevahelised suhted. Ökosüsteemi komponendid; vt „looduskapitalivara“ (natural capital asset) või „looduskapitalivaru“ (natural capital stock).

Stsenaarium (Scenario)

 

Stsenaariumid on usutavad, kuid lihtsustatud võimalike tulevikuarengute kirjeldused, mille aluseks on sidus ja sisemiselt järjepidev oletuste kogum peamiste liikumapanevate jõudude ja seoste kohta. Stsenaariumid ei ole tulevikuennustused, vaid pigem projektsioonid selle kohta, mis võib või võiks juhtuda teatud eelduste korral, mille määramatus võib olla väga suur.

Surve (Pressure)

 

Inimese poolt põhjustatud protsess, mis muudab ökosüsteemide seisundit.

Sünergiad (Synergies)

 

Ökosüsteemiteenuste sünergiad tekivad, kui erinevad teenused üksteist toetavad.

Süsiniku sidumine (Carbon Sequestration)

 

Süsinikusisalduse suurenemine muus reservuaaris kui atmosfäär (maa, ookean).

Süsteem (System)

 

Aruandlusüksus, mille agregatsioonitase on tavaliselt kõrgem kui üksiku ökosüsteemi puhul. Süsteemid võivad lisaks nendega seotud sotsiaalsetele ja majanduslikele komponentidele hõlmata palju erineva vastasmõju ja ruumilise sidususega ökosüsteeme. Süsteemid ei ole üksteist välistavad ja võivad kattuda nii ruumiliselt kui ka kontseptuaalselt.

Taastamine (Restoration)

 

Ökosüsteemi osa aktiivne majandamine ökosüsteemi seisundi parandamise eesmärgil.

Teenusest kasu saav ala (Service-Benefiting Area – SBA)

 

Ruumiüksus, kus asuvad ökosüsteemiteenuse kasusaajad, st inimeste rühmad, kes teadlikult või mitteteadlikult saavad kasu antud ökosüsteemiteenusest.

Teenust pakkuv ala (Service Providing Area – SPA)

 

Ruumiüksus, mis pakub ökosüsteemiteenust. See ala võib hõlmata looma- ja taimepopulatsioone, eluta komponente ja ka inimesi.

Teenust pakkuv üksus (Service Providing Unit – SPU)

 

Vt „teenust pakkuv ala“.

Tervis (inimtervis) (Health (Human))

 

Täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või puuduse puudumine. Terve kogukonna või elanikkonna tervist iseloomustavad näitajad on haiguste esinemissagedus ja levimus, vanusepõhine suremus ja oodatav eluiga.

Tugiteenused (Supporting Services)

 

Ökoloogilised protsessid ja funktsioonid, mis on vajalikud ökosüsteemi lõppteenuste loomiseks. Vt ka „vaheteenused“ (intermediate services) ja „ökosüsteemi funktsioonid“ (ecosystem functions).

Täiendavad (süsteemi) sisendid (Additional (system) Inputs)

 

Inimesepoolne (mitte-ökosüsteemipõhine) panus ökosüsteemiteenustesse, nt väetiste, energia, pestitsiidide, tehnika, tööjõu või teadmiste kasutamine inimmõjuga maakasutussüsteemides.

Uuriv stsenaarium (Explorative/Exploratory Scenario)

 

Ökosüsteemi seisundi tulevikuprognoos otseste ja kaudsete muutusi põhjustavate jõudude oodatavate mõjude põhjal, mille eesmärk on aidata mõista erinevate eelduste kogumite tagajärgi. Vt ka normatiivsed stsenaariumid (normative scenarios).

Valitsemine (Governance)

 

Otsuste formuleerimise ning inimeste, rühmade ja organisatsioonide käitumise juhtimise protsess formaalsetes, sageli hierarhiliselt ülesehitatud süsteemides või otsustustasandite ja sektorite ülestes võrgustikes.

Varustusteenused ehk varustavad ökosüsteemiteenused (Provisioning Ecosystem Services)

 

Ökosüsteemide materiaalne ja energeetiline panus inimeste heaolusse.

Vastupidavus / taastumisvõime (Resilience)

 

(Öko)süsteemi võime taastuda ja säilitada oma struktuur ja protsessid välistekkelise muutuse või häiringu järel. Kui surve või häiring muudab ökosüsteemi, peaks süsteem olema võimeline kiiresti taastama endise olukorra, et taastuks endine teenuse või hüve pakkumise võime, mitte liikuma kvalitatiivselt uude seisundisse, mida kontrollivad teistsugused protsessid. Et määratleda ökosüsteemi vastupidavust, peab ökosüsteemil olema teatud stabiilsus/tasakaal enne häiringut. Vastupidavus on seotud tasakaalu taastumisega pärast häiringut.

Võime ehk suutlikkus (Capacity)

 

(võime pakkuda ökosüsteemiteenust): Antud ökosüsteemi võime pakkuda teatud ökosüsteemiteenust jätkusuutlikult.

Võõrliik (Alien Species)

 

Taime- või loomaliik, mis levib oma looduslikust levilast väljaspool; võõrliigid on tihti sisse toodud inimtegevuse tulemusena.

Välistatavus (Excludability)

 

Esineb juhul, kui eksisteerivad institutsioonid või tehnoloogiad, mis takistavad teistel isikutel või rühmadel (ökosüsteemi pakutavat) kaupa või teenust kasutada.

Väärtus (Value)

 

Tegevuse või objekti panus kasutaja seatud sihtide, eesmärkide või seisundi saavutamisse. Millegi hind, kasulikkus, olulisus. Väärtuse mõõduks võib olla inimeste heaolu paranemise määr, mis tuleneb mingi hüve või kauba pakkumisest. Majanduses on väärtus alati seotud vahetuskaubaga, st millelgi on (majanduslik) väärtus ainult juhul, kui keegi on valmis selle saamiseks või nautimiseks millestki loobuma (nt rahast).

Väärtuse hindamine (Valuation)

 

Protsess, mille käigus inimesed väljendavad oma arvamust ökosüsteemide pakutavate teenuste või hüvede olulisuse või oma eelistuste kohta.  Olulisusväärtust (Importance Value) võib väljendada rahalises või mitterahalises mõttes. Vt „rahasse hindamine“ (monetary valuation) ja mitterahaline hindamine (non-monetary valuation).

Väärtuse ülekandmine (Value Transfer, Benefit Transfer)

 

Mingil alal või aladel või poliitilistes kontekstides tehtud uuringute tulemuste kasutamine, prognoosimaks heaoluhinnanguid või sellega seotud näitajaid muude alade või poliitiliste kontekstide kohta.

Ökoloogiline protsess (Ecological Process)

 

Organismidevaheline või organismide ja nende abiootilise (eluta) keskkonna vaheline koostoime.

Ökosüsteem (Ecosystem)

 

  1. [üldises tähenduses] Taimede, loomade ja mikroorganismide koosluste dünaamiline kompleks koos nende eluta keskkonnaga, mis toimib funktsionaalse üksusena. Inimesed võivad olla ökosüsteemi lahutamatu osa, kuigi selliste süsteemide puhul, kus inimesed mängivad olulist rolli või kus ökosüsteem on inimtegevusest tugevasti mõjutatud, kasutatakse vahel terminit „sotsiaal-ökoloogiline süsteem“.
  2. [MAES kontekstis] Ökosüsteemi tüüp.

Ökosüsteemi arvepidamine (Ecosystem Accounting)

 

Ökosüsteemi arvepidamine on sidus ja terviklik lähenemine ökosüsteemide varade ja teenuste (ökosüsteemide panus majandusse jm inimtegevustesse) mõõtmiseks.

Ökosüsteemi funktsioon (Ecosystem Function)

 

Biofüüsikaliste struktuuride, elurikkuse ja ökosüsteemi protsesside vastastikmõjude kogum, mis toetab ökosüsteemi võimet pakkuda ökosüsteemiteenuseid. (Vt ka ökosüsteemi seisund).

Ökosüsteemi kahjustumine (Ecosystem Degradation)

 

Ökosüsteemi seisundi püsiv halvenemine.

Ökosüsteemi majandamine (Ecosystem Management)

 

Inimeste otsene ja teadlik sekkumine ökosüsteemi (või kokkulepe sekkumisest hoiduda), eesmärgiga muuta selle struktuuri või toimimist teatud kasu saamiseks.

Ökosüsteemi omadused (Ecosystem Properties)

 

Ökosüsteemi iseloomustavad omadused, nt selle suurus, elurikkus, stabiilsus, organiseerumise aste, aga ka funktsioonid ja protsessid (nt süsteemisisene materjali-, energia- ja infovahetus).

Ökosüsteemi seisund (Ecosystem Condition)

 

  1. Ökosüsteemi füüsikaline, keemiline ja bioloogiline seisund või kvaliteet teatud ajahetkel (MAES definitsioon).
  2. Ökosüsteemi üldine kvaliteet selle põhitunnuste seisukohalt, mis on aluseks ökosüsteemi võimele pakkuda ökosüsteemiteenuseid.
  3. Ökosüsteemi tegelik võime pakkuda teenuseid võrreldes potentsiaalsega.

Ökosüsteemi seisund (Ecosystem State)

 

Ökosüsteemi füüsikaline, keemiline ja bioloogiline seisund teatud ajahetkel.

Ökosüsteemi seisund/staatus (Ecosystem Status)

 

Ökosüsteemi õiguslikult määratletud seisund või staatus. Seda mõõdetakse tavaliselt ajas ja võidakse võrrelda kokkulepitud poliitiliste eesmärkidega, nt ELi keskkonnadirektiivid (nt loodusdirektiiv, veepoliitika raamdirektiiv, merestrateegia raamdirektiiv), nt „looduskaitseline seisund“ (conservation status).

Ökosüsteemi struktuur (Ecosystem Structure)

 

Ökosüsteemi staatilised omadused, mida väljendatakse varuna, materjali või energia kogusena või biofüüsikaliste elementide kompositsiooni ja levikuna. Näiteks koristamata põllukultuur, lehtede pindala, taimkatte %, liigiline koosseis (vt võrdluseks „ökosüsteemi protsess“).

Ökosüsteemi terviklikkus (Ecosystem Integrity)

 

Terviklikkust defineeritakse sageli vähese või puuduva inimmõjuga keskkonnaseisundina, mille puhul on säilinud inimsekkumise eelne ja sellest sõltumatu struktuur, funktsioonid ja liigiline koosseis (st terviklikkus seondub ideedega looduslikkusest ja puutumatust loodusest (Angermeier & Karr 1994, Callicott et al. 1999)].

Ökosüsteemi tervis (Ecosystem Health)

 

Looduse (majandatava või loodusliku) seisund, mida iseloomustab süsteemi terviklikkus: heas seisundis loodus on suures osas isereguleeruv süsteem.

Ökosüsteemi toimimine (Ecosystem Functioning)

 

Ökosüsteemi toimimine ehk funktsioneerimine. Väga sageli on kaasatud normatiivne komponent, kuivõrd ökosüsteemi toimimine ei viita mitte ainult (mistahes) süsteemi toimimisele, vaid „nõuetekohasele toimimisele” ja seega eeldab normatiivset valikut selle kohta, mida peetakse nõuetekohaselt toimivaks ökosüsteemiks (toimimine teatud piirides).

Ökosüsteemi tunnused (Ecosystem Characteristics)

 

Ökosüsteemi peamised omadused, mis kirjeldavad selle komponente, struktuuri, protsesse ja funktsionaalsust, mis on sageli tihedalt seotud elurikkusega. Ökosüsteemi tunnused peaks hõlmama kõiki ökosüsteemi kirjeldamiseks vajalikke omadusi.

Ökosüsteemi vaheteenus (Intermediate Ecosystem Service)

 

Ökoloogiline funktsioon või protsess, mida kasutajad otseselt ei kasuta, kuid mis on aluseks otseselt kasutatavatele ökosüsteemi lõppteenustele.

Märkus: Vaheteenuseid ei tohiks pidada ökosüsteemiteenuste alatüübiks: tegelikult on need teineteist välistavad kategooriad ja seda rõhutatakse vahel, kasutades terminit „lõppteenused“ (final ES) ökosüsteemiteenuste sünonüümina. Siiski on ökosüsteemi vahe- ja lõppteenuste vaheline piir (mõnikord nimetatakse seda produktsiooni piiriks (production boundary)) kontekstist sõltuv ja see tuleks selgelt ja järjekindlalt määratleda igasuguse ökosüsteemide hindamise puhul. See tähendab, et teatud kontekstides võivad ökosüsteemi vaheteenused olla tegelikult lõppteenused, kui neid kasutatakse otseselt või kui välditakse ühiskondlikke kulusid degradeerunud teenuse puhul.

Ökosüsteemide tüpoloogia (Ecosystem Typology)

 

Ökosüsteemiüksuste klassifikatsioon vastavalt nende asjakohastele omadustele, tavaliselt seotud konkreetsete eesmärkide ja ruumiliste tasanditega.

Ökosüsteemiprotsess (Ecosystem Process)

 

Ökosüsteemis esinev füüsikaline, keemiline või bioloogiline muutus või reaktsioon. Ökosüsteemiprotsessid on näiteks lagunemine, produktsioon, toitainete ringlus, toitainete ja energiavood.

Ökosüsteemipõhine hindamine (Ecosystem Assessment)

 

Sotsiaalne protsess, milles teaduslikud järeldused ökosüsteemide muutuste põhjuste ja nende tagajärgede kohta inimeste heaolule ja majandamis- ja poliitilistele valikutele toetavad otsustusprotsesse.

Ökosüsteemiteenuse degradeerumine (Degradation of an Ecosystem Service)

 

Ökosüsteemiteenuse või teenuste rühmade panuse vähenemine inimeste heaolusse looduskapitali kao või selle seisundi (teenuste pakkumise võime) halvenemise tagajärjel.

Ökosüsteemiteenuse mudel (Ecosystem Service Model)

 

Teaduslik (tavaliselt arvutipõhine) mudel ökosüsteemiteenuse erinevate sotsiaal-ökoloogiliste indikaatorite kvantifitseerimiseks.

Ökosüsteemiteenuse pakkuja (Ecosystem Service Provider)

 

Ökosüsteemid, populatsioonid, kooslused, funktsionaalsed rühmad jms ning ka eluta komponendid, nagu näiteks elupaigad, mis panustavad ökosüsteemiteenuse pakkumisse.

Ökosüsteemiteenuse pakkumine (Ecosystem Service Supply)

 

Teenuse pakkumine teatud ökosüsteemi poolt, olenemata selle tegelikust kasutusest. Seda saab määratleda teatud ajaperioodi kohta olevikus, minevikus või tulevikus.

Ökosüsteemiteenuse potentsiaal (Ecosystem Service Potential)

 

See kirjeldab looduse panust ökosüsteemiteenuse loomisse. See mõõdab ökosüsteemiteenuse hulka, mida on võimalik pakkuda või kasutada jätkusuutlikult teatud piirkonnas. Seda potentsiaali tuleks hinnata piisavalt pika ajaperioodi kohta.

Ökosüsteemiteenuse voog (Ecosystem Service Flow)

 

Ökosüsteemiteenuse tegelik kasutus teatud kohas ja ajal.

Ökosüsteemiteenused (Ecosystem Services)

 

  1. Ökosüsteemide panus majanduslikust, sotsiaalsest, kultuurilisest ja muust inimtegevusest saadavasse kasusse.
  2. Ökosüsteemi struktuuri ja funktsioonide panus inimeste heaolusse (kombinatsioonis muude sisenditega).

(Kommentaar: MAES kontekstis on ‘ökosüsteemi kaubad ja teenused’, ‘ökosüsteemi lõppteenused’ ja ‘looduse panus inimestele’ ökosüsteemiteenustega samatähenduslikud).

Ökosüsteemiteenuste arvepidamine (Ecosystem Service Accounting)

 

Struktureeritud viis looduse majandusliku tähtsuse mõõtmiseks, mis on kooskõlas olemasolevate makromajanduslike näitajatega. Ökosüsteemiteenuste arvepidamine hõlmab info kogumist looduskapitali varude ja ökosüsteemiteenuste voogude (tegeliku kasutuse) kohta, et teha ökosüsteemide panus inimeste heaolusse otsustajatele arusaadavaks ning võimaldada jälgida muutusi ajas. Ökosüsteemiteenuseid võib mõõta füüsikalistes või rahalistes ühikutes.

Ökosüsteemiteenuste hindamine (Ecosystem Service Assessment)

 

Hinnang ökosüsteemiteenuste pakkumise hetkeolukorrale ja suundumustele teatavas geograafilises piirkonnas. Ökosüsteemiteenuste hindamise üldine eesmärk on teadvustada ja kvantifitseerida nende tähtsust ühiskonna jaoks. Ökosüsteemiteenuste hindamine on olemuselt multidistsiplinaarne, kombineerides biofüüsikalisi, sotsiaalseid ja majanduslikke meetodeid.

Ökosüsteemiteenuste jätkusuutlik / säästev / kestlik kasutus (Sustainable Use of Ecosystem Services)

 

Ökosüsteemi inimkasutus sellisel viisil, et see suudaks pakkuda jätkuvaid hüvesid praegustele põlvkondadele, säilitades samal ajal võime rahuldada ka tulevaste põlvkondade soovid ja vajadused.

Ökosüsteemiteenuste kaardistamine (Ecosystem Service Mapping)

 

Ökosüsteemiteenuste (kvantifitseeritud) indikaatorite kartograafilise esituse loomise protsess geograafilises ruumis ja ajas.

Ökosüsteemiteenuste klassifikatsioon (Ecosystem Service Classification)

 

Ökosüsteemiteenuste klassifikatsioon vastavalt  nende aluseks olevatele ökoloogilistele protsessidele ja hüvedele, millesse need panustavad.

Ökosüsteemiteenuste nõudlus (Ecosystem Service Demand)

 

Ühiskonna, teatud huvirühmade või üksikisikute nõudlus teatud ökosüsteemiteenuste järele. See sõltub mitmetest teguritest, nagu näiteks kultuurilised soovid ja vajadused, alternatiivide või nende vajaduste rahuldamiseks vajalike vahendite kättesaadavus. See hõlmab ka ökosüsteemiteenuse teatud atribuutide eelistusi ja on seotud riskiteadlikkusega.

Ökosüsteemiteenuste põhised toetused (Payments for Ecosystem Services – PES)

 

Tingimuslikud toetused ökosüsteemiteenuste pakkujatele (nt talupidajad või maaomanikud) selle eest, et nad kasutavad ökosüsteemiteenuseid edendavaid majandamispraktikaid.

Ökosüsteemiteenuste rühm (Ecosystem Service Bundle) (pakkumise mõttes)

 

Ökosüsteemiteenuste rühma moodustavad omavahel seotud ökosüsteemiteenused, mis on seotud konkreetse ökosüsteemiga ja esinevad korduvalt koos samal ajal ja samas kohas.

Ökosüsteemiteenuste rühm (Ecosystem Service Bundle) (nõudluse mõttes)

 

Omavahel seotud ökosüsteemiteenuste kogum, mida inimesed tahavad saada ökosüsteemi(de)lt.

Ökosüsteemiüksus (Ecosystem Unit – EcU)

 

Ruumilises baasüksuses (basic spatial unit – BSU) esinev ökosüsteemi tüüp. Suhteliselt peene ruumilise resolutsiooni puhul on mõttekas lihtsustus eeldada, et iga ruumiline baasüksus on kaetud ühe ökosüsteemiüksusega, millisel juhul need kaks mõistet kattuvad.

Ökosüsteemne lähenemisviis (Ecosystem Approach)

 

Maa, vee ja elusressursside integreeritud majandamise strateegia, mis soodustab kaitset ja säästvat kasutamist. Ökosüsteemne lähenemisviis põhineb asjakohaste teaduslike meetodite rakendamisel, mis keskenduvad bioloogilise organisatsiooni tasemetele, mis hõlmavad organismide ja nende keskkonna olulist struktuuri, protsesse, funktsioone ja koostoimeid. Lähenemine  tunnistab, et inimesed koos oma kultuurilise mitmekesisusega on paljude ökosüsteemide lahutamatu osa.

Ühendav ala (Service- Connecting Area – SCA)

 

Ala, mis ühendab mitte kõrvuti asetsevaid teenust pakkuvat ala ja teenusest kasu saavat ala. Ühendava ala omadused mõjutavad hüve edasiandmist.

 

Kasutatud allikad

 

Adem Esmail, B. and Geneletti, D. (2018): Multi‐criteria decision analysis for nature conservation: A review of 20 years of applications. Methods in Ecology and Evolution 9(1):.42-53.

Alexandrova, (2012). Well-being as an object of science. Philosophy of Science 79: 678-689.

Boruks A., Eihmane V., Kalniņš G., Nikodemus O., Paršova V., Zālītis P. (2001) Zemes izmantošana un kadastrs Latvijā. Rīga: Latvijas lauksaimniecības Universitātes Skrīveru zinātnes centrs, Latvijas Republikas  Valsts Zemes dienests.

Bullock, P. (2005) Climate change impact. Encyclopedia of soils in the environment. (Ed.Daniel Hillel). Elsevier/Academic Press, 254-262

Burkhard, de Groot, Costanza, Seppelt, Jørgensen & Potschin, 2012. Solutions for sustaining natural capital and ecosystem services . Ecological Indicators, 21: 1 – 6

Burkhard, B. and J. Maes (2017) (eds): Mapping ecosystem services. Pensoft Publishers, Sofia, 374 pp. available online: https://doi.org/10.3897/ab.e12837

CBD (1992): Convention on Biological Diversity. United Nations.

Chambers, R. (1997): Whose Reality Counts? Putting the First Last Intermediate Technology Publications, London.

Czúcz, B. and S. Condé (2017): Note on definitions related to ecosystem conditions and their services based                                 on                     different                    glossaries.                     Available                     from  https://bd.eionet.europa.eu/Reports/ETCBDTechnicalWorkingpapers/Definitions_ecosystem_  conditions_and_services

De Groot, R.S.; Fisher, B.; Christie, M.; Aronson, J.; Braat, L.R.; Haines-Young, R.; Gowdy, J.; Maltby, E.; Neuville, A.; Polasky, S.; Portela,  R. and  I.  Ring  (2010): Integrating  the ecological  and economic dimensions in biodiversity and ecosystem service valuation. In: Kumar, P. (Ed.), TEEB Foundations, The Economics of Ecosystems and Biodiversity: Ecological and Economic Foundations. Earthscan, London (Chapter 1).

EC (European Commission) (2013): Green Infrastructure (GI) — Enhancing Europe’s Natural Capital. COM(2013) 249 final, Brussels, 6.5.2013.

EC (European Commission) (2015): Towards an EU research and innovation policy agenda for nature‐based solutions and re‐naturing cities. Final Report of the Horizon 2020 expert group on nature‐based solutions and re‐naturing cities. Brussels.

EEC (1992): Council directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and flora and fauna.

[ESMERALDA (2018)]:  Potschin-Young, M., Burkhard, B., Czúcz, B. and F. Santos Martín (2018). Glossary for Ecosystem Service mapping and assessment terminology. Deliverable D1.4 EU Horizon 2020 ESMERALDA Project, Grant agreement No. 642007, 49 pp.

[ESMERALDA Deliverable 3.1] Santos-Martín F. et al. (2018). Report on Social Mapping and Assessment methods. Deliverable D3.1EU Horizon 2020 ESMERALDA Project, Grant agreement No. 642007. Available from: http://www.esmeralda-project.eu/documents/1/

[ESMERALDA Deliverable 3.2] Brander, L.M., van Beukering P., Balzan, M., Broekx, S., Liekens, I., Marta-Pedroso, C., Szkop, Z., Vause, J., Maes, J., Santos-Martin F. and Potschin-Young M. (2018). Report on economic mapping and assessment methods for ecosystem services. Deliverable  D3.2  EU  Horizon  2020  ESMERALDA  Project,  Grant  agreement  No.  642007. Available from: http://www.esmeralda-project.eu/documents/1/

[ESMERALDA Deliverable 3.3] Vihervaara, P., Mononen, L., Nedkov S., Viinikka, A., et al. (2018). Biophysical mapping and assessment methods for ecosystem services. Deliverable D3.3 EU Horizon 2020 ESMERALDA Project, Grant agreement No. 642007. Available from:  http://www.esmeralda-project.eu/documents/1/

[ESMERALDA Deliverable 4.8] Potschin-Young, M. (2018) (Editor). Multifunctional assessment methods and the role of map analyse – Using an Integrated Ecosystem Service Assessment Framework. Deliverable D4.8. EU Horizon 2020 ESMERALDA Project, Grant agreement No. 642007. Available from: http://www.esmeralda-project.eu/documents/1/

European Commission (update of 2015): Glossary of the Common Agricultural Policy. Available from: https://ec.europa.eu/agriculture/sites/agriculture/files/glossary/pdf/index_en.pdf

JRC (2018):  The European Soil Data Centre (ESDAC) Glossary, Joint Research Center, European Commission, Available from: https://esdac.jrc.ec.europa.eu/resource-type/glossary

Geist, H. (2006): Our Earth’s Changing Land: An Encyclopedia of Land-Use and Cover Change. Vol. 1: A–K, Vol. 2: L–Z. Westport, CT, Greenwood Press.

Harrington, R.; Dawson, T.P; de Bello, F.; Feld, C.K.; Haslett, J.R.; Kluvánkova-Oravská, T.; Kontogianni, A.; Lavorel, S.; Luck, G.W.; Rounsevell, M.D.A.; Samways, M.J.; Skourtos, M.; Settele, J.; Spangenberg, J.H.; Vandewalle, M.; Zobel, M. and P.A. Harrison. (2010): Ecosystem services and biodiversity conservation: concepts and a glossary. Biodivers. Conserv 19: 2773- 2790.

Heink, U. and I. Kowarik (2010): What are indicators? On the definition of indicators in ecology and environmental planning. Ecological Indicators 10(3): 584-593.

Holling, C.S. (1973): Resilience and stability of ecological systems. Annu Rev Ecol Syst 4:1-23.

Hull, R.B.; Richert, D.; Seekamp, E.; Robertson, D. and G.J. Buhyoff (2003): Understandings of environmental   quality:   Ambiguities   and   values   held   by   environmental   professionals. Environmental Management 31: 1-13.

Jax, K. (2010): Ecosystem functioning. Cambridge University Press, Cambridge.

JRC Glossary, Joint Research Center. European soil da center

Kremen, C. (2005): Managing ecosystem services: what do we need to know about their ecology? Ecol Lett 8:468-479

Lafferty, W. M. and E. Hovden (2003): Environmental Policy Integration: Towards  an  Analytical Framework. Environmental Politics 12(3): 1 – 22.

Lincoln,  R.,  Boxshall,  G.  &  P.  Clark  (1998):  A  dictionary  of  ecology,  evolution  and  systematics. Cambridge, Cambridge University Press.

MA [Millennium Ecosystem Assessment] (2005): Ecosystems and Human Wellbeing: Current State and Trends. Volume 1, Island Press, Washington D.C.

Mace, G.M., Norris, K. and A. H. Fitter (2012): Biodiversity and ecosystem services: a multi-layered relationship. Trends in Ecology and Evolution 27(1): 19-26.

Maes, J.; Teller, A.; Erhard, M.; Murphy, P.; Paracchini, M.L.; Barredo, J.I.; Grizzetti, B.; Cardoso, A.; Somma, F.; Petersen, J.E.; Meiner, A.; Gelabert, E.R.; Zal, N.; Kristensen, P.; Bastrup-Birk, A.; Biala, K.; Romao, K.; Piroddi, C.; Egoh, B.; Fiorina, C.; Santos, F.; Naruševičius, V.; Verboven, J.; Pereira, J.; Bengtsson, J.; Gocheva, K.; Marta-Pedroso, C.; Snall, T.; Estreguil, C.; San Miguel, J.; Braat, L.; Gret-Regamey, A.; Perez-Soba, M.; Degeorges, P.; Beaufaron, G.; Lillebo, A.; Abdul Malak, D.; Liquete, C.; Conde, S.; Moen, J.; Ostergard, H.; Czucz, B.; Drakou, E.G.; Zulian, G.; Lavalle, C. (2014): Mapping and Assessment of Ecosystems and their Services. Indicators for ecosystem Assessment under Aciton 5 of the EU biodiversity Strategy 2020. (2nd MAES Report)

Maes, J.; Teller, A.; Erhard, M.; Grizzetti, B.; Barredo, J.I.; Paracchini, M.L.; Condé, S.; Somma, F.; Orgiazzi, A.; Jones, A.; Zulian, A.; Petersen, J.E.; Marquardt, D.; Kovacevic, V.; Abdul Malak, D.; Marin, A.I.; Czúcz, B.; Mauri, A.;, Loffler. P.; Bastrup-Birk, A.; Biala, K.; Christiansen, T.; and B. Werner (2018): Mapping and  Assessment of Ecosystems and their Services: An analytical framework for ecosystem condition. Publications office of the European Union, Luxembourg (5th MAES Report)

Nahlik, A.M.; Kentula, M.E.; Fennessy, M.S. et al. (2012): Where is the consensus? A proposed foundation for moving ecosystem service concepts into practice. Ecological Economics 77: 27- 35.

NRCS (2011): Soil Quality Glossary. Natural Resources Conservation Service (NRCS) East National Technology Support Center. Available from  http://soilquality.org/basics/glossary.html

OECD (2016): Glossary of statistical terms. http://stats.oecd.org/glossary/

OpenNESS Glossary [edited by Potschin, M.; Haines-Young, R.; Heink, U. and K. Jax] (2016): OpenNESS Glossary (V3.0), 35 pp. Grant Agreement No 308428. Available from: http://www.openness-project.eu/glossary

Parson, E.A., 1995. Integrated Assessment and Environmental Policy Making, in Pursuit of Usefulness. Energy Policy 23(4/5): 463–476.

Rapport, D.J. (1992): What is clinical ecology? In: Ecosystem health. New goals for environmental management. eds R. Costanza, B.G. Norton, B.D. Haskell, pp. 144-156. Island Press, Washington D.C.

Rhodes, R. A.W. (2007): Understanding Governance: Ten Years On. Organization Studies 28(8): 1243- 1264.

Rūsiņa S. (Ed.) 2017. Protected Habitat Management Guidelines for Latvia. Volume 3. Semi-natural grasslands. Glossary. Nature Conservation Agency, Sigulda. Available via:  https://www.daba.gov.lv/upload/File/Publikacijas_b_vadlinijas/Hab_Manage_Guidelines_2017_3_Grasslands_glos.pdf

Saarikoski, H., Raitio, K., and J. Barry (2013): Understanding ‘successful’ conflict resolution: Policy regime changes and new interactive arenas in the Great Bear Rainforest. Land Use Policy 32: 271-280.

Soil Science Society of America (2008): Glossary of Soil Science Terms. Soil Science Society of America, Medison

Tacconi, L. (2012): Redefining payments for environmental services. Ecological Economics 73(1): 29- 36.

TEEB (2010): The Economics of Ecosystems and Biodiversity: Ecological and economic foundation. Earthscan, Cambridge.

UK NEA (2011): The UK National Ecosystem Assessment. Technical Report. UNEP-WCMC, Cambridge. Available from: http://uknea.unep-wcmc.org/Default.aspx