2. Ökosüsteemiteenuste pakkumist määravad faktorid ja liikumapanevad jõud

Laadi alla kogu juhendmaterjal (PDF)

 

Ökosüsteemi võime pakkuda ökosüsteemiteenuseid sõltub selle struktuuri, protsesside ja funktsioonide seisundist, mille määrab koostoime sotsiaal-majanduslike süsteemidega (Maes et al., 2013). Mõistmaks ÖST pakkumist mõjutavaid faktoreid ja liikumapanevaid jõude, on vajalikud teadmised ökosüsteemis toimuvate protsesside kohta, sest muutused ÖST pakkumises on otseselt seotud muutustega ökosüsteemides. Liikumapanev jõud on looduslik või inimtekkeline faktor, mis otseselt või kaudselt põhjustab muutusi ökosüsteemis. Otsene liikumapanev jõud mõjutab otseselt ökosüsteemi protsesse, samal ajal kui kaudne liikumapanev jõud teeb seda kaudselt, mõjutades üht või mitut otsest liikumapanevat jõudu. Millenniumi hindamine (MA) demograafilised, majanduslikud, sotsiaal-poliitilised, teaduslikud & tehnoloogilised ning kultuurilisted & religioossed kaudsed liikumapanevad jõud. Ühiselt mõjutavad need faktorid ÖST tootmist ja tarbimist ning tootmise jätkusuutlikkust. Majanduskasv ja rahvastiku kasv põhjustavad mõlemad ÖST tarbimise kasvu, kuid tarbimise keskkonda kahjustava mõju suurus sõltub teenuste tootmisel kasutatavate tehnoloogiate tõhususest. Need faktorid toimivad kompleksselt eri paikades, mõjutades ökosüsteemile avalduvat survet ja ÖST tarbimist. Liikumapanevaid jõude on peaaegu alati rohkem kui üks ja need toimivad koos, nii et enamasti ei ole võimalik välja tuua üks-ühele seost konkreetse liikumapaneva jõu ja ökosüsteemi muutuse vahel.  Muutus ükskõik millises neist kaudsetest liikumapanevatest jõududest toob aga enamasti kaasa ka muutuse ökosüsteemis. Põhjuslikku seost mõjutavad peaaegu alati ka teised faktorid, mis teeb väga keeruliseks põhjus-tagajärg seose väljatoomise või eri tegurite panuse osakaalu hindamise.

2.1. Kaudsed liikumapanevad jõud

Rahvastiku muutused on oluline liikumapanev jõud, mis mõjutab nii ÖST nõudlust kui ka pakkumist. Suur rahvastikutihedus avaldab suurt survet ökosüsteemidele ja tekitab ka suure ÖST nõudluse. Samal ajal madal rahvastikutihedus, nt elanikkonna vähenemine maapiirkondades, vähendab nõudlust ja suurendab mahajäetud põllumajandusmaa osakaalu. Väärtuslik andmeallikas demograafiliste liikumapanevate jõudude hindamiseks on demograafiline statistika, mis sisaldab andmeid rahvastikutiheduse, vanuselise struktuuri, migratsiooni määra ja prognooside kohta.

Peamised majanduslikud liikumapanevad jõud on tarbimine, tootmine ja globaliseerumine. Tarbimist võib väljendada turu kõikumistena, kus muutused teatud toodete (nt energiakultuurid) nõudluses/hindades või teatud turgude äralangemine (nt piimatööstuse vähenemine) võivad otseselt põhjustada maakasutuse muutusi (nt karjamaade muutmist põllumaaks). Maksud ja toetused mõjutavad samuti kaudselt ökosüsteeme. Näiteks väetisemaksud või ülemääraste toitainete maksud aitavad muuta väetiste kasutamist tõhusamaks ja selle kaudu vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid.  Praegu suurendavad paljud toetused oluliselt ressursikasutust ja ka negatiivseid keskkonnamõjusid.

Sotsiaal-majanduslikud liikumapanevad jõud hõlmavad otsustusprotsessi mõjutavaid tegureid, sh kui palju ja millised huvirühmad otsustusprotsessis osalevad, millised on vaidluste lahendamise mehhanismid, riigi ja erasektori rollid, hariduse ja teadmiste tase. Poliitilised liikumapanevad jõud väljenduvad ka maksudes ja toetustes, mida rakendatakse teatud maakasutuse soodustamiseks või takistamiseks. Uuringud näitavad, et näiteks ELi uute liikmesriikide liitumine ühise põllumajanduspoliitikaga on intensiivistanud põllumajanduslikku maakasutust (Nikodemus et al., 2010). Muud sotsiaal-poliitilised liikumapanevad jõud on alade administratiivne jaotus ja haldus, Poliitiline “kliima”, seadused ja piirangud ja ka omandistruktuur.

Teaduslikud muutusi põhjustavad tegurid on seotud tehnoloogia arenguga ja väljenduvad tihti tootmise ja maakasutuse intensiivistumisena. Teadusliku teadmise arengul ja levikul ning tehnoloogiatel, mis seda teadmist kasutavad, on suur mõju ökoloogilistele süsteemidele ja inimeste heaolule. Teaduse ja tehnoloogia mõju ökosüsteemiteenustele on kõige ilmsem toidutootmises. Viimase 40 aasta põllumajandustoodangu kasv on toimunud peamiselt saagikuse suurenemise arvelt hektari kohta, mitte haritava maa suurenemise arvelt (MA). Samal ajal võib tehnoloogia areng viia ka ökosüsteemiteenuste vähenemiseni, nt taristu arendamine võib olla oluline ökosüsteeme kahjustav tegur.

Mõistmaks kultuuri ökosüsteeme mõjutava tegurina, on kõige lihtsam mõelda sellele kui teatud inimeste rühmas jagatud väärtustele, uskumustele ja normidele. Selles mõttes mõjutab kultuur seda, kuidas üksikisik maailma tajub ja mida tähtsaks peab, ning annab suuniseid, millised tegevussuunad on kohased ja millised mitte (MA). Kultuurilised liikumapanevad jõud on traditsioonid, avalik arvamus, mentaliteet, haridustase, kogukonnas kaasalöömine.  Toetustel põhinev maaelu on näide iganenud maakasutuspraktikate toetamisest. Avalik arvamus teatud maahoolduspraktikate osas (nt kontrollitud põletamine) võib seada piiranguid põlengutest sõltuvate ökosüsteemide majandamisele.

2.2. Otsesed liikumapanevad jõud

Maakatte/maakasutuse muutused on üks olulisemaid ökosüsteeme ja ökosüsteemiteenuste pakkumist mõjutavaid tegureid. Maismaaökosüsteemide puhul on viimase 50 aasta jooksul kõige olulisemad ökosüsteemiteenuste muutusi põhjustavad tegurid olnud maakatte muutus (täpsemalt muutmine põllumaaks) ja uute tehnoloogiate rakendamine (mis on oluliselt panustanud selliste teenuste kasvu nagu toit, puit ja kiud/materjalid).  Poollooduslikud rohumaad on üks kõige ohustatumaid ökosüsteeme, mille säilimine sõltub teatud maakasutuspraktikatest – madala koormusega karjatamisest ja hlisest niitmisest. Et paljud poollooduslikud niidud esinevad väheviljakal pinnasel, kus muu põllumajanduslik maakasutus ei ole majanduslikult tasuv, siis ähvardab selliseid alasid kasutusest väljajäämine.

Kliimamuutus on ökosüsteeme otseselt mõjutav tegur, mis on teenitult saanud suure tähelepanu osaliseks. Kliimamuutus on viimase sajandi jooksul juba avaldanud ökosüsteemidele mõõdetavat mõju. Maa kliimasüsteem on muutunud eel-industriaalsest ajast alates, osaliselt inimtegevuse tõttu, ja prognoositakse muutuste jätkumist 21. sajandil. Viimase 100 aasta jooksul on Maa keskmine pinnatemperatuur tõusnud umbes 0,6 °C võrra ja maailmamere tase 0,1-0,2 m. Vaadeldud klimaatilised muutused, eriti kõrgemad temperatuurid teatud piirkondades, on juba mõjutanud bioloogilisi süsteeme paljudes maailma osades. Täheldatud on muutusi liikide levikus, populatsioonide suuruses, paljunemise ja rännete aegades ning ka kahjurite ja haiguste puhangute sagenemist, eelkõige metsaökosüsteemides. Viimase 30 aastaga on Euroopas pikenenud ka vegetatsiooniperiood.

Agro-ökoloogiliste tingimuste muutus (inimtekkeline või looduslik) mõjutab otseselt ÖST pakkumist. Agro-ökoloogilised tingimused on olulised majandatavate põllumajanduslike ja metsaökosüsteemide puhul ning neid väljendatakse mulla (niiskus, happelisus, kivisus), pinnavormide (kalle, kalde suund) ja klimaatiliste (mikrokliima) näitajate kombinatsioonina. Osa neist näitajatest on suhteliselt staatilised, teised muutlikumad. Muutused võivad olla järsud, nt lageraide või metsapõlengu puhul, või ilmneda järk-järgult, nt üleskündmisest tingitud süsiniku kadu pinnasest või süsiniku sidumine suktsessiooni tagajärjel. Maaparandus (kuivendamine, niisutamine, lupjamine, mikroreljeefi eemaldamine, toitainete lisamine jms), mis 20. sajandi teises pooles toimus eriti drastilises vormis, mitte ainult ei muutnud tingimusi, vaid hävitas kohati terveid ökosüsteeme (nt märgalasid, laialehiseid metsi). Viimase 40 aasta jooksul on ülemäärane toitainete lisandumine osutunud üheks olulisemaks teguriks, mis on otseselt põhjustanud muutusi nii maismaa- kui ka magevee- ja mereökosüsteemides (Vt tabel 4.1.). Toitainete lisamisel ökosüsteemidesse võivad olla nii positiivsed (nt suurem viljasaak) kui ka negatiivsed tagajärjed (nt sise- ja rannikuvete eutrofeerumine), kuid positiivsete mõjude osas saabub teatud toitainete kontsentratsiooni juures piir, kus edasine toitainete lisandumine enam saaki ei suurenda, aga negatiivsed mõjud kasvavad jätkuvalt. Põllu/maaüksuse (mis on tihti agro-ökosüsteemi ruumiline põhiühik) suurenemine on samuti levinud muutus agro-ökoloogilistes tingimustes, mis mõjutab potentsiaalset ÖST pakkumist.

Võõrliike (liigid väljaspool nende normaalset levikuala) on sisse toodud nii tahtlikult kui ka ettekavatsemata. Invasiivsed võõrliigid levivad ja muudavad ökosüsteeme ning elupaiku, mõjutades selle kaudu paljusid ökosüsteemiteenuseid. Näiteks karuputke võõrliigid hiid- ja Sosnovski karuputk, mis kunagi toodi sisse silotaimedena, on nüüd levinud söötis põllumaadel, jõekallastel ja isegi metsades, kahjustades kohalikku elurikkust ja esteetilist väärtust.

2.3. Tegurite mõjuskaala

ÖST pakkumist mõjutavate protsesside mõistmiseks tuleb arvesse võtta ka tegurite mõjuskaalat ehk millisel tasandil erinevad tegurid mõju avaldavad. Skaalat tuleks vaadata ruumilise, ajalise ja institutsionaalse komponendi kombinatsioonina (joonis 2.1.). Ruumiline skaala varieerub ruutmeetrist kontinendi/planeedini; ajaline skaala praegusest hetkest aastatuhandeteni; institutsionaalne skaala üksikisikust rahvusvaheliste organisatsioonideni (EL, ÜRO).

 

Joonis 2.1. Tegurite mõjuskaala (Bürgi et al. 2004, 860)

Iga uuring nõuab sobivat tasandit, kuid see ei tähenda, et teisi tasandeid võib eirata. Näiteks kliimamuutus toimub globaalsel või kontinendi tasandil, poliitiline muutus aga poliitilise organi tasandil ehk vallast riigini.  Kui sotsiaal-kultuurilised muutused toimuvad tavaliselt aeglaselt – kümnendite jooksul (kuigi mõnikord võib ette tulla ka äkilisi muutusi, nt poliitilise režiimi vahetumise või sõdade korral), siis majanduslikud muutused kalduvad olema kiiremad.  Mõjutegurite ruumilisest ja ajalisest sõltuvusest tingituna võivad jõud, mis teatud asukohas ja ajahetkel on kõige suurema mõjuga, osutuda ebaoluliseks mõnel muul ruumilisel või ajalisel tasandil (MA).

 

Loengu “Ökosüsteemiteenuste pakkumist määravad faktorid ja liikumapanevad jõud” slaidid (inglise keeles)

Täiendavat lugemist:

Assessment, M. E. (2005). Millennium ecosystem assessment. Ecosystems and human wellbeing: a framework for assessment Washington, DC: Island Press.

Briner, S., Elkin, C., Huber, R., & Grêt-Regamey, A. (2012). Assessing the impacts of economic and climate changes on land-use in mountain regions: a spatial dynamic modeling approach. Agriculture, Ecosystems & Environment, 149, 50-63.

Bürgi, M., Hersperger, A. M., & Schneeberger, N. (2005). Driving forces of landscape change-current and new directions. Landscape ecology, 19(8), 857-868.

Carpenter, S. R., Mooney, H. A., Agard, J., Capistrano, D., DeFries, R. S., Díaz, S., … & Perrings, C. (2009). Science for managing ecosystem services: Beyond the Millennium Ecosystem Assessment. Proceedings of the National Academy of Sciences, 106(5), 1305-1312.

Crowl, T. A., Crist, T. O., Parmenter, R. R., Belovsky, G., & Lugo, A. E. (2008). The spread of invasive species and infectious disease as drivers of ecosystem change. Frontiers in Ecology and the Environment, 6(5), 238-246.

Maes J, Teller A, Erhard M, Liquete C, Braat L, Berry P, Egoh B, Puydarrieux P, Fiorina C, Santos F, et al. 2013. Mapping and assessment of ecosystems and their services. An analytical framework for ecosystem assessments under action 5 of the EU biodiversity strategy to 2020. Luxembourg: Publications office of the European Union.

Metzger, M. J., Rounsevell, M. D. A., Acosta-Michlik, L., Leemans, R., & Schröter, D. (2006). The vulnerability of ecosystem services to land use change. Agriculture, Ecosystems & Environment, 114(1), 69-85.

Nelson, G. C., Dobermann, A., Nakicenovic, N., & O’Neill, B. C. (2006). Anthropogenic drivers of ecosystem change: an overview. Ecology and Society, 11(2).

Schröter, D., Cramer, W., Leemans, R., Prentice, I. C., Araújo, M. B., Arnell, N. W., … & Anne, C. (2005). Ecosystem service supply and vulnerability to global change in Europe. science, 310(5752), 1333-1337.