Kõik uudised

Muhu põlise maastiku säilitamiseks võeti appi lambad

pilt 9

Muhu saar on kaugelt kuulus oma kiviaedade ja kadakaste loopealsete poolest. Põlise maastiku säilitamine ja hooldamine vanatüübilise lambatõu abil on sel saarel eriti oluline nii kogukonnatunde suurendamiseks kui turismisektori hüvanguks.

MuhuMaaLammas on mittetulundusühing, mis loodi 2011. aastal peamiselt looduskaitse eesmärgil – et taastada, säilitada ja väärtustada Muhu saare põliseid maastikke, eelkõige loopealseid ehk alvareid. Kaunite vaadete püsimine eeldab pidevat ekstensiivset majandamist, mida on jätkusuutlikult võimalik teha vaid sobivate kariloomade abil. Selle tegevuse juures on parim abiline põlistõugu vanatüübiline lammas, kes saab Muhu saare kivistel, kehva rohukasvuga ja kohati keerulise reljeefiga paepealsetel kõige edukamalt hakkama. Maalambad on aastatuhandeid kohastunud meie oludega ning on seetõttu haigustele vastupidavad, viljakad ja vähenõudlikud. Nad taluvad hästi siinset kliimat, liigniiskust ja külma, kasutavad hästi ära looduses leiduva toidu, poegivad probleemideta, oskavad kaitsta oma järglasi ning annavad suurepärast villa. Praeguseks on MTÜ MuhuMaaLammas põhikarjas 120 utte, kes hooldavad poollooduslikke kooslusi (PLK) erinevates kohtades Muhu saarel ja Kesselaiul.

Ohustatud põlistõud on väärtus, paljud riigid on võtnud endale kohustuse säilitada genofonde, mida on vajadusel võimalik kasutada uute tõugude ja liinide aretuses. Maalammas on osa meie geenivaramust ja elurikkusest ning vajab hoidmist ja kaitset. Eesti maalambad on kogu Eurpoopas väga erilised, kuna nad on kultuurtõugudest geneetiliselt kaugemad, seega põlisemad kui muud põhjala piirkonna maalambad. Lambad olid ühed esimesed põllumajandusloomad, nad kodustati Edela-Aasias 11 000 aastat tagasi, sealt levisid nad kahe lainena Euroopasse. Eestis on lammas elanud vähemalt 4500 aastat ning on seega üks siinseid vanimaid kariloomi.pilt 15

Kuigi ühingu peamine eesmärk on alvarite hooldamine, püütakse loomadest ära kasutada kõik – vill, nahk ja liha – teha nendest erinevaid tooteid ning õpetada ja innustada inimesi neid tarbima. Ühingu liikmetel ei olnud varasemat põllumajanduslikku haridust, kuid praeguseks on nad ennast koolitanud nii käsitöö kui ka lihatöötlemise alal. MTÜ teeb koostööd Tartu Kõrgema Kunstikooliga, et uutida ja väärtustada maalamba erinevaid villatüüpe. Lisaks pakutakse ka majutusteenust ja renditakse lambaid suveks majaümbrusi hooldama. Koos teiste Muhu saare loomapidajatega tehakse ettevalmistusi Muhusse oma väiketapamaja rajamiseks.

Sotsiaalne ja majanduslik kasu: MTÜ ei oma maad, vaid rendib seda eraomanikelt (sh MTÜ liikmed) ja Riigimetsa Majandamise Keskuselt. Rendimaade hulgas on 45 ha põllumaad (püsirohumaad, mida kasutatakse heinamaade ja karjamaadena) ning 42 ha poollooduslikke kooslusi ehk lammastega hooldatavaid loopealseid. Kõik maad ja loomad on mahetunnustusega. Kui esimestel aastatel oli tegu pigem hobiga ning palju aega ja vaeva kulus erinevate projektide ja taotluste kirjutamisele, siis karja suurenedes ja hooldatavate alade lisandudes suudab MTÜ juba ise ennast ära majandada. MTÜl on kolm töötajat (juhatuse liikmed), lisaks palgatakse talveks karjak. Põhisissetulek tuleb toetustest (pindalatoetused, PLK hooldamise toetused ja mahetoetused).

Liha, villa ja nahkade müügist saadav lisaraha on pigem boonus kui sissetulek, kuna seda on väikese loomade arvu tõttu väga vähe. Lammaste rendi järel on nõudlus olemas, aga hetkel ei jätku selle teenuse pakkumiseks piisavalt loomi. Et kaasa aidata poolloodulike koosluste ja eesti maalamba säilimisele, korraldab MTÜ ka koolitusi teistele lambakasvatajatele ja huvilistele poollooduslikest kooslustest, maalammastest ning nende saaduste kasutamisest, sh villa väärindamisest.

Pole veel kommentaare.

Jäta vastus


4 + four =