Kõik uudised

Hiiu- ja Saaremaa parvlaevadel näeb loopealsete taastamist tutvustavaid klippe

Keskkonnaamet tutvustab juunist septembrini loopealsete projekti „Elu loopealsetele“ eesmärke ja tegevusi Eesti suuremate saarte vahel liikuvatel parvlaevadel, et tõsta inimeste teadlikkust loopealsete olulisusest.

 Loopealsed ehk alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad, mille teke ning püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega – peamiselt karjatamisega. Heas seisukorras loopealsete rohustu on madalakasvuline, väheproduktiivne ja mitmekesine, koosnedes peamiselt lubjalembestest ja ekstreemseid kasvutingimusi taluvatest taimeliikidest.

1

Üügu loopealne (Pildistas Annely Esko)

 „Loopealsed on soontaimede arvu poolest puisniitude järel Eesti liigirikkaimad kooslused. Tüüpilisemad loopealsel kasvavad liigid on näiteks nõmm-liivatee, kukehari, koldrohi ja kassikäpp. Orhideedest on seal tavalisemad hall käpp, jumalakäpp, kärbesõis ja käoraamat. Lisaks on loopealsed kogu maailmas väga piiratud levikuga, mis teeb nad globaalselt haruldasteks ja seetõttu ka erilist kaitset vajavateks kooslusteks. Lisaks Eestile leidub loopealseid veel vaid Rootsi suurtel saartel, eelkõige Ölandil ja Gotlandil,“ selgitas Keskkonnaameti projektikoordinaator Annely Esko loopealsete tähtsust.

 Selleks, et loopealsele omane liigirikkus säiliks, tuleb kinnikasvanud loopealselt eemaldada männid, vähendada kadakate katvust ning karjatada alal loomi. Ilma karjatamiseta kooslused võsastuvad, kadastuvad ning neile omane liigikoosseis väheneb.

 „Laevadel näidatavad klipid annavad saarte külastajatele eelinfot, miks karjamaade taastamine on oluline ning kuhu on soovi korral võimalik minna taastatud loopealset vaatama. Lisaks on külastajatel võimalik tutvuda loopealsete elustikku tutvustava püsinäitusega Hiiumaal Orjaku sadamas ning Saaremaal Sõrve külastuskeskuses. Lastele on mõlemas kohas üles seatud vahva mäng, kus saab luua päris oma loopealse ja seda lammastega karjatada,“ rääkis Annely Esko.

Täpsem info: http://life.envir.ee/elualvaritel.

Pole veel kommentaare.

Jäta vastus


− two = 5