Parim praktika

LIFE Viva Grass kogub kokku rohumaade majandamise häid näiteid meilt ja mujalt. Parimate praktikate nimekirja täiendatakse projekti jooksul.

Sissetulekute mitmekesistamine

Näide nr 1:

Mis? Piper Hole perefarm- 5 inimest, 200 ha maad, sh 30 ha niite. Kokku 400 looma (kitsed, lambad, sead, veised), sh 100 kitse

Kus? Suurbritannias

kitsed Piper Hole

Talu eesmärk ei ole suunatud toodangu kvantiteedile, vaid pigem parima kvaliteediga lambaliha ja kitsepiima tootmisele.

Põhiline sissetulek saadaksegi lambaliha müügist, kitsepiima tootmisest ja niitude hooldamiseks saadavatest keskkonna- ning põllumajandustoetustest. Kusjuures, loomasöödana kasutataksa ainult rohusööta: rohi/hein ja kuivsilo.

Taluniku hinnangul on kitsest saadav tulu umbes kolm korda suurem kui lambast saadav kasum. Näiteks ühelt kitselt saab 1-3 liitrit piima päevas. Kitsepiima rasvasisaldus on 4,5-5%, mõne tõu puhul ulatub see lausa kuni 9%-ni. Piimast toodetavat seepi müüakse talus kohapeal, teede ääres, kohalikul turul ja taluturgudel. Piima, mida sanitaarnõuete tõttu ei saa müüa, kasutatakse vasikate ja tallede toitmiseks.

Piper Hole toodab küll ainult mahedalt, kuid ei oma veel vastavat sertifikaati.

Näide nr 2:

Mis? Multifunktsionaalne talu Bjarteyjarsandur

Kus? Islandil

20160829_140112

Bjarteyjarsandur on hea näide multifunktsionaalselt toimivast talust. Seal kasvavad nii lambad, kitsed kui hobused. Lisaks aga valmistatakse ka erinevaid omatooteid ning tegeletakse loodusturismiga. Farmi sissetulek kujunebki enam-vähem võrdselt põllumajandusega tegelemisest saadavast tulust, sealhulgas põllumajandustoetustest, ja turistide teenindamisest saadavast kasumist. Rohumaasid hooldavad Islandil kohalikud põllumehed, kes teevad omakorda koostööd keskkonnakaitsjate ja teadlastega. Selleks, et loomadel oleks ikka koht, kus söömas käia ning ühtlasi ka tagada riigipoolne toetus, on põllumehed Islandil kohustatud vältima rohumaade üleekspluateerimist ning taastamata järjepidevalt kahjustada saanud alasid.

Loodusturismiga hakati Bjarteyjarsanduris tegelema eelkõige seetõttu, et leida tegevust kohalikele kooliõpilastele. Samas on turismindus lammaste kasvatamisega ajaliselt kooskõlas: kõige intensiivsem turismiperiood on suvel, talvel on aga omanikel võimalik rohkem tähelepanu pöörata loomadele. Kõige suurem muutus, mille loodusturismiga tegelema hakkamine kaasa tõi, oli omanike sõnul see, et tekkis vajadus olla 24/7 kättesaadav.

20160830_093318

Biomassi kasutamine

Näide  nr 3:

Mis? Pelletite tootmine seasöödaks ja kütteks

Kus? Halbenrainis, Austrias

Austria

Halberaini piirkonnast kadusid karjakasvatuse languse tõttu rohumaad. Peamiselt tegeletakse seal praegu sea- ja maisikasvatusega. 2008-2011 viidi läbi projekt, millega uuriti niitudelt saadava heina kasutamist küttepelletite tootmisel.

Pelletite tootmiseks vajalik masin tuli ise ehitada, kuna turul sobivat valmislahendust ei leidunud. Pelletimasina testimise käigus selgus, et ainult heinast valmistatud pelletid ei põle hästi ja põlemisel tekib liiga palju heitgaase. Seetõttu lisati heina hulka ka maisitõlvikute südameid. Ideaalne segu küttepelletite jaoks on 80-90% maisitõlvikuid ja 10-20% heina.

Lisaks on kiudainerikkast heinast pelletid heaks seasöödaks – sigadele maitseb, lisaks on need ka odavam kui imporditud kiudainepelletid.

Tehase tootmisvõimusus on ligi 700 kg pelleteid tunnis, tootmiskuluga 190-200 € tonni kohta (võrdlusena import-kiudainepelletid 320€/t või puidust küttepelletid 260€/t). Aastas toodetakse praegu umbes 50-70 t küttepelleteid ja 700 t pelleteid omakorda veel seasöödaks.

Tootmisega tegelev ühendus “Heu & Pellets” kuulub seitsmele farmerile, kellel on plaanis ehitada uus pelletimasin, mis suudaks toota tunni jooksul 5 t pelleteid.

Näide nr 4:

Mis? Heinapelletite tootmine lemmikloomatoiduks

Kus? Lätis

Animal feed

2009. aastal loodud Baltic Unique Solution toodab lemmikloomadele maheheinast valmistatud pelleteid, peamiselt on need mõeldud näriliste toiduks. 2013. aastast alates omatakse mahetootja sertifikaati. Valmistatud pelleteid on lihtne säilitada ja transportida. Liigirikastelt maheniitudelt saadud hein sisaldab palju looduslikke vitamiine. Erinevas vanuses lemmikloomadele valmib erineva retsepti järgi tehtud toit, mis müüakse peamiselt lemmikloomapoodides Lätis, aga ka näiteks Venemaal ja Itaalias.

Tootmisest üle jäävat, söödapelletiks mittesobivat heina kasutatakse küttepelletiteks. Viimaste põlemisel tekkivat tuhka aga saab kasutada põldude väetamiseks. Ligniin ei ole probleemiks, vaid isegi pigem vajalik pelletite kompaktsemaks muutmisel.

Rohkem informatsiooni: http://www.nicety.lv/?lang=en

Näide nr 5:

Mis? Ühemehe-biogaasitehas

Kus? Saksamaal

Biogas

Tehas rajati 2004. aastal pärast mitmeid aastaid kuiv-fermantatsiooni tehnoloogia katsetamist biogaasi tootmiseks. Kuiv-fermantatsiooni tehnoloogia tähendab tootmist, mille puhul ei ole ole vaja lisavedelikku ning protsessi jooksul püsib niiskusesisaldus selles alla 75%. Saksamaal asuv biogaasitehas toodab umbes 550 kWh elektrit päevas, mis müüakse kohalikule elektrivarustajale. Toorainena kasutatakse tootmisel ümbritsevatelt põllumaadelt saadavat rohu- ja viljajääke.

Biomassi hoitakse perkolaadi abil püsivalt 38⁰C juures ja niiske. Üks partii biomassi säilib umbes neli nädalat. Pärast seda eemaldatakse ligi 15% hästi fermenteerunud biomassist ja asendatakse see värskega.

Pideva gaasitootmise tagamiseks peab pidevalt töös olema vähemalt kaks fermenteerijat. Fermenteerijad on nelinurksed mahutid, mis on kaetud gaasipidava kattega, eraldi gaasimahutit vaja pole. Osa tootmisprotsessis saadavast soojusest läheb fermenteerijate soojendamiseks, ülejäänuga saab kütta eluruume, kuivatada biomassi jne.

Tehase omanik pakub lisaks ka biogaasitehase planeerimiseks ja rajamiseks vajalikku nõu.

Koostöö

Näide nr 6:

Mis? Meierei Goričko looduspargis

Kus? Sloveenias

IMG_8735_ValdoKuusemets_small

Meierei rajati 2010. aastal Euroopa Liidu Territoriaalse Koostöö programmi raames endisesse kohalikku tuletõrjemajja. Eesmärgiks on toetada piirkonna loomakasvastust ja rohumaade säilimist.

Meierei seadmed kuuluvad küll looduspargi administratsioonile, kuid on antud kohalikule kogukonnale kasutamiseks, tingimusel, et ümbritsevad rohumaad saavad niidetud. Tootmiseks vajalik tooraine: lehma-, lamba- ja kitsepiim saadakse ümberkaudsetest küladest.

Toodanguna valmivad erinevat sorti juustud, jogurt, hapukoor, kodujuust, albumiini kohupiim ja vadak. Peamiselt müüakse kaupa kohapeal ja lähimates linnades, aga ka pealinnast Ljubljanast võib meierei toodangut leida.

Rohkem informatsiooni:  http://www.park-goricko.org/en/informacije.asp?id_informacija=3989&id_jezik=3&id_tip1=8&id_tip2=1&id_tip3=0

Näide nr 7:

Mis? Koostöövõrgustik Neumarkti piirkonnas

Kus? Saksamaal

img_8567

1995. aastal loodud Neumarkti ühistu eesmärgiks on toetada piirkondlike toodete turustamist. Selleks on ühendatud looduskaitse ja põllumajanduse eesmärgid: talunikel aidatakse saada tulu looduskaitse liste tegevuste läbi, säilitades piirkonnale iseloomuliku kultuur/põllumajandusmaastiku ja selle elurikkuse.

Ühistul on suur partnerite ja sihtrühmade võrgustik – aktiivsed kohalikud inimesed, farmerid, karjased, maaomanikud, kohalikud omavalitsused ja asutused, turismiarendajad, restoranid, põllumajandusühistud, koolid, lasteaiad. Rajatud keskkonnahariduskeskuses toimuvad erinevad seminarid, koolitused, töötoad jms kohalikele elanikele, turistidele, koolilastele jmt.

Tegevust rahastatakse liikmemaksude, sponsorite ja erinevate projektide abil.

Pole veel kommentaare.

Jäta vastus


two × 9 =