Erinevate rohumaade ökosüsteemiteenused

Rohumaid eristatakse sõltuvalt nende omadustest mitmel erineval viisil, arvestades nende kujunemisprotsessi ja elupaiga- ning liigirikkust. Lisaks aga erinevad rohumaatüübid teineteisest pakutavate ökosüsteemiteenuste poolest.

Üks ökosüsteemiteenus võib anda mitu hüve. Oluline on mõista, et üks ökosüsteemiteenus võib olla kahe või enama süsteemi talitluse produkt, samas kui üks süsteemi talitlus võib panustada kahele või enamale teenusele. Samuti võivad ökosüsteemiteenused olla vastastikku sõltuvad, nende hulka, ulatust ja kombinatsioone mõjutavad inimeste poolt tehtavad majandamisotsused.

Kultuurrohumaadelt saab võrreldes teiste rohumaatüüpidega kõige rohkem loomasööta. Ühtlasi tähendab see ka suuremat kogust piima- ja lihasaadusi. Samas on teiste teenuste kättesaadavus püsirohumaade ja poollooduslike rohumaadega võrreldes oluliselt madalam. Näiteks saab kultuurirohumaadelt kosmeetika- ja ravimitööstuse jaoks vajalikke taimi ainult siis, kui neid liike on külvatud. Ühtlasi pakuvad kultuurniidud vähem reguleerivaid teenused. Reguleerivad teenused aga soodustavad kõrge loodusväärtusega liikide elupaikade tekkimist ja tolmeldajate tegevust. Kliimamuutustele suurt mõju avaldav süsiniku sidumise võime on kultuurrohumaadel samuti oluliselt väiksem.

Püsirohumaade pakutavad teenused on juba mitmekesisemad, kuigi võrreldes kultuurrohumaadega saab nendelt aladelt vähem piima- ja lihatooteid. Püsirohumaad on heaks allikaks kosmeetika- ja ravimitööstusele. Lisaks on need alad täiesti asendamatud tolmeldajatele, kes meid meega varustavad. Tänu püsirohumaade tihedale taimestikule väheneb erosioonioht nõlvadel ja suureneb pinnase toitainete imendumise võimekus, aidates seeläbi vett puhastada. Püsirohumaade võimekus süsinikku siduda on samuti suurem kui kultuurrohumaadel.

Poollooduslikud rohumaad on väga liigirikkad ja kõrge loodusväärtusega, andes sellega positiivset mõju ka sealt saadavatele hüvedele. Näiteks tänu pinnases olevate mikroelementide mitmekesusele, saab poollooduslikelt rohumaadelt suuremas koguses parema toiteväärtusega loomasööta, aga ka mee saamiseks  ja ravimi- ning kosmeetikatööstuses vajalikke taimi. Veelgi enam, poollooduslikud rohumaad aitavad kaasa ohustatud liikide ning tolmeldajate säilimisele, kelle arvukuse ja liigilise mitmekesisuse vähenemine mõjutab inimesele vajalike taimede saagikust ja sellega koos teatud toodete kättesaadavust ja hinda.

Lisaks eelnevale mõjutavad rohumaade pakutavaid ökosüsteemiteenuseid ka süsteemi eluta looduse osad, näiteks pinnamood, aga ka mulla viljakus ja niiskus. Viljakama mullad on toitainerikkamad ja nendelt aladelt saab rohkem loomasööta. Samas kui madalama viljakusega mullad on liigirikkamad. Nõlvadel asuvate rohumaade väärtus aga seisneb erosiooniohu maandamises. Ühtlasi on sellistel piirkondadel suurem esteetiline väärtus ja turismipotsentsiaal.

Pole veel kommentaare.

Jäta vastus


× 1 = eight